Arte gümnaasiumi jalgpalliklass soosib vutti ja tagab hea hariduse
“Arte gümnaasiumi jalgpalliklassil on kaks eesmärki: sport ja jalgpallurile hariduse andmine,” selgitab Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peadirektor Tõnu Sirel. “Et tippjalgpallur, kes tahab pühenduda jalgpallile, ei peaks tooma ohvrit haridusele. Jalgpalliklassis õppimine peaks tagama tavaainete eduka läbimise ja konkurentsivõimelise keskhariduse saamise.”
Sireli sõnul on jalgpalliklassis olnud medalitega lõpetajaid, mis tõestab, et noored pole õppeedukuses kaotanud. Arte gümnaasium on hea valik ka seepärast, et sellest koolist on pärit legendaarse Lõvide poistemeeskonna tuumik, sealhulgas kooli kuldmedaliga lõpetanud Mart Poom. Varem tegi jalgpalliliit koostööd Tallinna ühisgümnaasiumiga.
“Oleme aja jooksul õppinud ja oskame nüüd paremini koormust doseerida,” räägib Tõnu Sirel. “Esimene lend oli väsinud koolist, jalgpallist ja treeningutest, sest nad läksid hommikul kodunt välja kell seitse ja jõudsid õhtul tagasi kaheksa-üheksa ajal. Seda oli liiga palju. Oleme koolipäeva lühendanud valikainete abil, kusjuures õhtused treeningud lähevad arvesse vabaainetena. Noorte kohustused peaks lõppema kella kuue-seitsme ajal, et neil jääks aega ka hobideks.”
EJLi tehnilise direktori Janno Kivisilla sõnul pole hommikused treeningud (vaata lisalugu lk ??) noortekoondiste treeneritega klassikalist iseloomu. Eelkõige arendavad kaks poiste- ja üks tüdrukutegrupp individuaalset meisterlikkust olenevalt oma positsioonist väljakul ja konkreetsest mängusituatsioonist. Põhitreening on õhtuti oma klubis ja hommikused treeningud ei tohi segada õhtuseid. Praeguste õpilaste seas on nii noortekoondise liikmeid kui ka neid, kel ambitsiooni sellele tasemele jõuda.
“Tahame samm-sammult üle minna uuele kontseptsioonile,” tutvustab Janno Kivisild jalgpalliliidu plaane. “Meil on hästi toimivaid klubisid, kel on oma visioon sellest, kuidas noormängijaid kasvatada. Tegemist on valdavalt meie Tallinna suurklubidega, aga ka Tartul on oma tee ja nägu. Nad on võimelised oma korraliku noortetöö ära realiseerima Eesti mõistes tippjalgpallis. Seetõttu hakkame meie pöörama tähelepanu väiksematele klubidele, kus vastavat noortetöö struktuuri pole: kus pole kõik vanuseklassid kaetud, kus pole ühtlast treeningutaset. Ometi on nendest klubidest välja kasvanud häid jalgpallureid. Arte gümnaasiumi uue kontseptsiooni järgi üritame üles leida võimekad noored väiksematest kohtadest ja anda neile võimaluse. Sel juhul ei piirduks nende praktiline jalgpallitegevus enam kahe hommikuse korraga nädalas, vaid nad hakkaksid meie noortekoondiste treenerite juhendamisel harjutama esmaspäevast neljapäevani. Reedel pärast koolipäeva lõppu naaseb noor oma koduklubisse, treenib ja nädalavahetusel kaitseb oma päris meeskonna värve. Selline noor viib jalgpalliklassi kogemuse, teadmise ja suhtumise koduklubisse.”
Tõnu Sirel lisab, et suuremad klubid võiksid ise hakata tegema jalgpalliklasse. Jalgpalliliit tagaks tingimused nendele, kes on väikestest klubidest.
Rauno Sappinen – jalgpalliklassi vilistlane
Üheks nimekamaks Arte gümnaasiumi jalgpalliklassi lõpetajaks on Eesti meister ja koondislane Rauno Sappinen, kes õppis Arte gümnaasiumiosas aastatel 2012–2015. Sappinen otsustas Arte gümnaasiumi kasuks just õppimise pärast.
“Põhikooli lõpp oli käes ja pidin otsustama, mida edasi teen,” räägib Tallinna Flora ründaja. “Olin koolist jalgpalli pärast palju puudunud ja see oli probleem. Arte gümnaasiumis sain aga kaks asja kokku viia, sest õpetajad tulid vastu rohkem, kui see mujal oleks olnud. See samm õigustas end sada protsenti.”
Sappinen ütleb, et kõik lisaained olid vajalikud ja põnevad, sest avardasid silmaringi ja aitasid jalgpalli näha uute nurkade alt. Kui teda provotseerida küsimusega, kas liiga palju erinevaid teadmisi ei tekita liiga palju küsimusi ning sedaviisi kõhklusi, mis pärsib sportlase otsustavust, tuleb kiire vastus: “Igaüks peab leidma need meetodid, mis toimivad ja sobivad ning ta heaks jalgpalluriks teevad. Kui minna äärmustesse, siis tekivad probleemid. Tippspordis on sedavõrd tihe päevagraafik, et õnneks ei jõuagi tähtsusetute asjadega tegeleda.”
Tõnu Sirel rõhutab Arte gümnaasiumis pakutava hariduslikku poolt, sest keegi ei saa anda garantiid, et ambitsioonikas ja talendikas nooruk jõuab tippjalgpalli ja hakkab profina elatist teenima. Küll aga pakuvad teoreetilised lisaained võimaluse jääda tulevikus jalgpalliga seotuks kohtuniku, treeneri või mõne muu tegevuse kaudu.
“Arte gümnaasium annab võimaluse leida end jalgpalliga suhestumas mitmel erineval moel,” räägib Sirel. “Isegi kui ta tulevikus valib hoopis teise tegevusala, oleme saanud talle pakkuda korralikku keskharidust. Meile on oluline, et me ei petaks noori, kes loodavad saada jalgpalluriks: kui see neil ei õnnestu, on neil haridus olemas ja kõik muud teed lahti.”
Jalgpalliklassi ained
Jalgpalliklassid on Arte gümnaasiumis neljandat aastat. Hetkel on õpilasi 43: 10. klassis on 12, 11. klassis 15 ja 12. klassis 16 õpilast. Lisaks tavapärastele ainetele saavad nad nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi oma lemmikalast.
Kaks korda nädalas toimuvad jalgpalliliidu sisehallis hommikused treeningud Eesti noortekoondiste treenerite juhendamisel. Treeneriteks on Marko Pärnpuu, Jan Harend, tüdrukutel Eneli Vals.
Kord nädalas toimub topelttund “Spordikultuur ja eetika”, mida viivad läbi Aivar Pohlak, Mihkel Uiboleht, Karel Voolaid, Janno Kivisild ja Indrek Schwede.
Kord nädalas toimuvad ka kohtunikukoolituse (Hannes Kaasik), toitumise ja tervisliku treeningu (Martin Kiho, Katrin Kaarna) ning treenerikoolituse (Jan Harend) topelttunnid.
