Teadupoolest otsustas UEFA Rahvuste liiga divisjonid ümber sättida - kahel kõrgemal ehk A- ja B-liigas on nüüd 12 asemel 16 meeskonda, D-liigas aga varasema 16 asemel vaid seitse riiki. Muudatuste tõttu ükski riik eelmise hooajaga võrreldes allapoole ei kukkunud, mis tähendab, et ka Eesti jääb C-liigasse püsima.

Kas ja kui jah, siis kuidas mõjutab Rahvuste liiga 2020/21 MM-valikturniiri?
Ametlikult ei ole 2022. aasta MM-finaalturniiri Euroopa valikmängude mudel veel paigas, aga eeldatavasti kasutatakse süsteemi, kus kümnest alagrupist pääseb otse finaalturniirile võitja ning iga alagrupi teine ja Rahvuste Liiga tulemuste järele kaks parimat koondist mängivad kaks korda väljalangemise peale, et selgitada viimased kolm Katari sõitjat. Rõhutan, et nii on eeldatavasti. Rahvuste liiga mängud toimuksid sügisel 2020 EM-finaalturniiri järel ja valikmängud 2021. aasta jooksul. Kuna MM 2022 toimub novembris ja detsembris, siis on väljalangemismängude pidamiseks sobilikud ajad märtsis ja novembris 2022.

Kas praeguse formaadiga on plaanis jätkata ka ülejärgmises tsüklis või hakataksegi Rahvuste liigat vastavalt aastale (kas enne EM-i või MM-i) iga kord ümber vormima?
Kasutan sama sõna - eeldatavasti jätkatakse. EM-finaalturniiriga on olukord lihtsam, sest seal on kohti rohkem, mis võimaldab jätkata mudeliga, kust igast liigatasandilt parim kvalifitseerub finaalturniirile. Tõsi, Rahvuste Liiga D-tasand muutub uue formaadi puhul arvuliselt väikeseks ja tasemelt nõrgemaks ja ilmselt tekib varem või hiljem küsimus, kas sealt on ikka õige otse finaalturniirile pääseda, sest selline võimalus võib tekitada C-tasandi koondistes ebatervet huvi D-tasandile sattumiseks. Iseenesest oleks D-tasandil olijate jaoks piisav motiveerija ka võimalus tõusta C-tasandile ja üritada finaalturniirile pääsemist sealtkaudu.

Kuidas peaks Eesti uude formaati suhtuma? Jäime küll hetkel C-tasandile püsima, kuid sealt alla kukkumise korral (sugugi mitte liiga ebatõenäoline) oleksid meie vastased ju veelgi kesisemad kui varem.
Uue formaadi tekkimise põhjus oli taipamises, et neljased alagrupid on parimad ka A- ja B-tasandi jaoks ehk siis hindan arengut loogiliseks. Mis meid puudutab, siis on meie jaoks väljakutseks C-tasandil võimalikult hea esinemine ja selle kaudu B-tasandile ja finaalturniirile pääsemist üritada, mis nüüd reaalsem kui varem. Samas on Sul õigus ja reaalne elu, mille hulka kuulub ka juhus ehk see, kes meie alagruppi satuvad, tekitada hoopis väljakutse C-tasandile püsimajäämise eest võitlemise näol. D-tasandile kukkuda ei oleks tore, samas jääb sportlik loogika endiselt kehtima ja sellisel juhul tuleb lihtsalt mängida C-tasandile tagasi jõudmise eest. Selline on muide just praegu meie lõunanaabrite seis.

Juhul, kui D-tasandilt jääb alles võimalus pääseda otse EM-finaalturniirile, siis see on mõistagi teatavaks kompensatsiooniks neile, kes sinna langevad.