Aivar Pohlak Lilleküla staadionile antavast 5 miljonist: on elementaarne, et rahvusstaadioni ehitust finantseerib riik

Valitsus on otsustanud anda riigieelarvest viis miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadioni juurdeehitise rajamiseks, mis suurendab A. Le Coq Arena istekohtade arvu 5000 võrra ja võimaldab seal korraldada 2018. aasta UEFA Superkarika finaalmängu. Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ütles Delfile ja Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kuna kogu Eesti muu spordi poolt kasutatav infrastruktuur on ehitatud valdavalt riigi ja omavalitsuste poolt, siis on elementaarne, et ka rahvusstaadioni ehitust finantseerib just riik või omavalitsus.

Kui kindlad on tänaseks päevaks kokkulepped, et UEFA Superkarika mäng 2018. aastal Tallinna jõuab, juhul kui esitatud nõuded saavad täidetud? Kirjelda siinkohal natuke protseduuri.

Protseduuridel on tänapäeval alati oluline roll. Nii nagu Vabariigi Valitsuse ettepaneku riigieelarveliste vahendite eraldamise osas peab kinnitama Riigikogu, nii peab ka Eesti kandidatuur Superkarika korraldamise osas saama UEFA Täitevkomitee poolt kinnitatud. Samas kindlasti on suur tähendus sellelgi, kui Eesti Vabariigi peaminister ja UEFA president on asjast omavahel kõnelenud. Võin kinnitada, et ka EJL poolt tegime olukorrale korraliku eeltöö ja me poleks oma kandidatuuri esitanud, kui ei usuks, et see läbi läheb.

Kui oluline oleks Eesti jalgpallile taolise mängu võõrustamine? Kas tegemist on eelkõige turundusprojektiga?

Oluline on sellise mängu võõrustamine, mis aitab tutvustada riiki ja tema võimekusi, aga sama oluline on ka rahvusstaadioni valmisehitamine. 2009. a. võõrustasime Brasiiliat, 2012. a. toimus Eestis U-19 EM-finaalturniir. Umbes kord viie aasta jooksul on mõistlik ja vajalik viia läbi jalgpalliline suursündmus, et panna jalgpalliliit organisatsioonina proovile ja tuletada ühiskonnale meelde, milliseid võimalusi see mäng pakub.

Kuidas vastad oponentidele, kes leiavad, et üheks mänguks sellise raha kulutamine ei ole otstarbekas, et edaspidi seisab staadion veel tühjemana kui seni ja et nimetet summat saaks kasvõi jalgpalli hüvanguks kasutada märksa läbimõeldumalt?

Nagu eespool ütlesin, on antud projektis hästi ühendatud lühiajalised ja pikaajalised tähendused. Lühiajaline tähendus on Superkarikafinaal ja pikaajaline tähendus staadioni valmisehitamine. Kogu Eesti muu spordi poolt kasutatav infrastruktuur on ehitatud valdavalt riigi ja omavalitsuste poolt ja on elementaarne, et tänapäeva Euroopas finantseerib rahvusstaadioni ehitust riik või kohalik omavalitsus ja selles kontekstis on 5 miljonit eurot väike raha.

Ilmselt peaks olema kõigile selge, et seda raha muu jalgpallilise infrastruktuuri arendamiseks ei ole võimalik kasutada, küll aga saab jalgpalliliit kõnealuse riigi toe eraldamise korral omavahenditest investeerida staadioni asemel mujal Eestis jalgpallilisse infrastruktuuri – oleme seda ju ka muidu pidevalt teinud. Staadion ei seisa tühjalt – üle 10 koondise mängu on olnud viimse piletini välja müüdud ja koondise keskmine pealtvaatajanumber tõuseb pidevalt.

Kui hakkasime Eesti jaoks erilist üritust otsima, siis käisime kõigepealt läbi võimaluse võõrustada Tallinnas ühe mängupaigana EM-finaalturniiri ja joonistasime ka eskiisprojekti A. Le Coq Arena laiendamiseks selleks vajaliku 30 tuhande istekohani. Kõnealuse hind olnuks 30 miljonit eurot ja seda arengut ei pidanud me mõistlikuks ei rahalise ega staadioni otstarbeka kasutamise seisukohalt.

Täpselt milliseid arendusi ja millal on staadionil kavas teha?

Ehituse ajagraafikuga hakkame tegelema siis, kui raha lõplikult eraldatud saab. Teise korruse ja katuse vahele ehitatakse lisatribüünikorrus, põhjatribüünile katus, põhja- ja lõunatribüünile puuduv statsionaarne esimene korrus, lõunatribüüni ette fassaadhoone koos staadioni teenindavate ruumidega, staadionil tehakse ka kapitaalremont jne.

Samal teemal tänases Eesti Päevalehes: Eesti saab viie miljoni euro eest UEFA supermängu