Tõnisson järeldas andmete põhjal, viiruse levikut soosib jahedavõitu, kuiv ja tuulevaikne ilm.

"Inspiratsiooni sain 19. märtsil avalikustatud meteoroloog Markus Mäntykannase artiklist, kus arutleti ilma ja koroonaviiruse vaheliste võimalike seoste kohta. Tema tõi välja, et Koroonaviirus levib seal, kus on kuiv, +5 kraadi lähedane temperatuur ja madal õhuniiskus. Tema vaatas ainult keskmisi kliimaparameetreid aga mina otsustasin minna sammuke edasi ja vaadata reaalseid ilmavaatlusi nendes kohtades kus haiguse puhangud eriti äkiliselt kasvasid.

Peab tunnistama, et siinkohal tekkis ka kohe endal mõte, et tänapäeval liiguvad inimesed väga palju aga miskipärast oli haigestunute plahvatuslik kasv just kindlates kohtades - näiteks New York, kus on tänaseks tuvastatud 26 000 haigusjuhtumit ja California, sh. Los Angeles, kus on tuvastatud vaid 2600 juhtumit, vahe on enam kui 10-ne kordne, samas on mõlemad ülisuured transpordikeskused. Sarnane lugu ka meetmetega, mitmed riigid võtavad ette analoogseid meetmeid, ühes kohas on nad efektiivsemad, teises kohas mitte nii efektiivsed.

Niisiis, valisin välja:

  • Wuhani Hiinas, kus COVID-19 alguse sai;
  • Daegu Lõuna Koreas, kus leidis aset järgmine nn plahvatus;
  • Milano, mis iseloomustab Alpide piirkonda, kus hetkel olukord väga hull;
  • Madriid, kus on Hispaania kõige hullem koht;
  • Brüssel, kus on ka näha olulist kasvu, vaatamata päris rangetele meetmetele;
  • New York, kus on olnud lausa plahvatuslik kasv;
  • Istanbul, kus hetkel just äkiline kasv toimumas ja mis on ka üks suur transpordisõlm.


Oma üllatuseks nägin seda, et nn puhangule eelnenud ilm oli tõesti väga sarnane. Temperatuur oli üldjuhul -5…+12 kraadi, suure osa ajast valitses kõrgrõhkkond, õhuniiskus keskpäeval langes päris madalale, sagedasti oli ilus ja päikseline ilm ja tihti oli suhteliselt vaikne tuul. Kui hakkasin vaatama nö kasvufaasi, siis oli näha, et sarnane ilm jätkus enamasti kogu kasvufaasi ajal, ehk siis temperatuur oli pisut kõrgem, jäädes enamasti vahemikku +2…+15 kraadi (Alpide lähistel keskpäevased temperatuurid läksid lühiajaliselt juba kõrgemaks), ilm oli enamasti suhteliselt kuiv, vaikne ja päikseline, ning õhurõhk valdavalt kõrge.

Milline ilm valitses nendes linnades kus hakkas haigusjuhtude arv kiirelt langema? Üldiselt jõudsin minimaalsed temperatuurid üle +10 kraadi ja päevased maksimaalsed temperatuurid tõusid juba üle +20, kohati ka üle +25 kraadi. Esines tugeva tuulega ilmasid, pilvkatet oli rohkem ja oli mitmeid tugevaid sadusid. Ehk siis võiks öelda, et ilmselt aitasid rangetele karantiinimeetmetele kaasa ka soojemad ilmad.

Hiinas läbiviidud uuringute käigus leiti, et viiruse vastupidavus väliskeskkonnas langes drastiliselt umbes +26 kraadi juures ja teine uuring viitas sellele, et sissehingatav viirus mõjus raskemalt kui viirus mis saadi kuskilt pinnalt ja nö limaskesta kaudu organismi jõudis. Ühel juhul hakkas viirus kohe kopsus toimetama, teisel juhul oli organismil aega antikehade tootmiseks valmistuda, enne kui viirus lõpuks kopsu jõudis. Tuleme tagasi ilma juurde. Erakordselt palju ilusaid ilmasid Vahemere piirkonnas on toonud tänavatele palju inimesi ja soodustanud läbi eelkirjeldatud mehhanismi ka viiruse õhukaudset levikut. See võib olla ka põhjuseks, miks Vahemere piirkonnas on nii palju raskeid juhtumeid (otse kopsu hingatud viirus).

Vaatame ka Tallinna ilmaprognoosi järgnevaks kaheks nädalaks.

Näeme, et jääme just nn soodsasse temperatuuri vahemikku, sademeid järgneva kümne päeva jooksul on minimaalselt ja ainsaks häirivaks asjaoluks viiruse levikul on hetkel tugev tuul, mis aga juba homsest ehk siis neljapäevast hakkab järele andma. Loomulikult ei ole tegu põhjaliku teadusuuringuga ning ilmastiku mõju viiruse levikule on kindlasti palju mitmetahulisem, aga siiski tunduvad mitmed seosed olema üsna selged ja loogilised. Juba vanarahvas ütles, et kevadilm on salakaval."

Vaata täispikkuses postitust SIIT.