Ott Tänak: igatsen kõige rohkem võistlemist ja sellega kaasnevat pinget
Plaanipäraselt oleks sel nädalal pidanud Argentinas toimuma hooaja neljas etapp. Koroonaviiruse pandeemia tõttu otsustati juba märtsis, et sel nädalal rallimehed Lõuna-Ameerika riigis kihutada ei saa. Portaal DirtFish uuris valitseva maailmameistri Ott Tänaku käest nii Argentina ralli kui ka praeguse eluolu kohta.
Toome intervjuu parimad palad teieni.
Millal sa tavaliselt reisima hakkaksid?
Ma jõuaksin pärale kas pühapäeval või esmaspäeva hommikul.
Kas oleks probleeme ajavahega?
Ausalt öelda eriti mitte. Kui lendan sinna ajavööndisse, pole üldse halb. Eestiga on vahe ainult viis tundi. Kuid tagasi Euroopasse tulek on juba keerulisem. Probleeme magamisega mul pole, kui jätta välja mõned korrad, kui ööbisime rallikeskuse lähedal asuvas hotellis. See oli hea asukoht, aga ainus mure oli, et õhtutel töötavad kohalikud rallimehed oma autode kallal üsna hilja ning see võib kujuneda lärmakaks.
Teisest küljest on sealne restoran väga hea. Isegi, kui hotellis ei ööbi, saab restoranis käia. Seal on kaks kelnerit, kes on töötanud restoranis rohkem aastaid, kui ma elanud olen. Nad on tõelised legendid ja professionaalid ja teavad, mida ralliinimesed süüa tahavad.
Mida sa sööksid?
Argentinas kindlasti steiki.
Koos punase veiniga?
Ei, punase veiniga mitte.
Isegi mitte pühapäeva õhtul?
Veini eriti mitte, võib-olla õlut. Kodus joon vahel veini, aga enamasti valget, kui me naisega kala sööme. Kui joon punast veini, peab see tõesti väga hea olema.
Kas Argentina ralli on üks sinu lemmikuid?
See pakub alati väljakutseid, aga üldiselt suurem osa rallist mulle meeldib. Pühapäevased Mina Clavero ja El Condori katsed on alati olnud päeva kõige keerulisemad. Kaks esimest päeva on aga nauditavad.
Kiiruskatsete teine läbimine võib olla päris karm, vahel tõmmatakse suured kivid ka teele...
See on karm ralli. Mäletan eelmist aastat, kui auto kere oli pärast Argentina rallit üsna hävinenud ja pidime minema otse Tšiili edasi. Sellega oli palju tööd mehhaanikutel. Kindlasti oli see suur töö. Argentina on väga kiire ja karm, seega asjadele sõidad pihta üsna suure kiirusega.
Teatavasti meeldib inimestele neli või viis õhtut enne üritust panna laager püsti, et endale parimad kohad kindlustada. Tahaksid ka ise seda?
Ilmselt tõesti. See on üks rallispordi väga huvitav osa. Sa võid minna metsa vahele ja kui leiad mõnusa publiku, saad nautida head aega ja näha rallimasinaid. Olen seda Soomes mitmel korral teinud. Argentinas oleks kogu selle grillimisega asi veidi teine, aga Soomes polnud ka paha.
2018. aastal võitsid sa oma kuuendal katsel Argentina ralli. Sa kaotasid reedesel esimesel kiiruskatsel 23,8 sekundit, aga võitsid seejärel järgmisest 12-st katsest 10.
Esimene kiiruskatse oli väga tolmustes oludes ja see oli väga keeruline. Seejärel tabasin kivi, mis meil märkmetes polnud ja loomulikult leidsime selle ralli ajal üles. Esiteks tundus, et olime ratta maha sõitnud. Õnneks oli auto piisavalt tugev ja suutsime lõpetada. Meil oli veidi juhitavusega probleeme, aga suutsime ülesõidul selle suuresti parandada. Sel katsel oli meil raskusi auto ühele poole keeramisega. Järgmisel katsel see enam nii palju ei häirinud ja kui oled asjale keskendunud, siis ei pane seda enam tähele.
Minu jaoks on see sinu üks parimaid rallisid. Kuidas ise kommenteerid?
Tolleks hetkeks oli see parim ralli, mis ma sõitnud olen. See oli minugi jaoks üllatus, et meil oli selline kiirus. Seega polnud keeruline aega tagasi teha.
Olles nüüd Argentinast eemal, mida kõige rohkem igatsed?
Lihtne: võistlemist loomulikult. Mulle meeldib tööd teha ja tunda võistluse pinget, seda igatsengi kõige rohkem.
Samas positiivse poole pealt on nüüd rohkem aega kodus olla.
Olen praegu üsna lõõgastunud. Me ei tea, millal midagi toimuma hakkab, seega on hea kodus olla.
Kui see kõik lõppeb, kui keeruline on pere juurest lahkuda ja tööle naasta?
See on ilmselt raske. Alguses on pigem nii, et nemad kõik on igatsenud oma sõpru ja mina rallit. Eks meil kõigil on midagi taga igatseda. Seega teatud viisil polegi ehk algus nii raske, aga lõpuks oleme ikka üksteisega ära harjunud.
