Ilmselgelt on kõik Sardiinias toimunu kohta saanud juba korduvalt lugeda ja ega midagi uut enam öelda ei olegi. Loomulikult on positiivne, et lõpuks hakkavad asjad paika loksuma ja tulemused on muutunud stabiilsemaks. Kuna selle aasta alguses muutus palju asju, on raske öelda, mis see kõige positiivsem muutus oli, aga ilmselgelt on põhiasjad tugev meeskonnakaaslane, oma kaardilugeja ja konkurentsivõimeline meeskond. Teadmine, et Martin teab, kuidas töö peab olema tehtud ja insenerid teavad, kuidas auto peab sõitma, annab enesekindluse konkurentidega võitlemiseks. Kõige suurem konkurent on alati meeskonnakaaslane sama auto ja samade rehvidega ja kuna see aasta ei saa tema nõrkuses kahelda :), siis see on edasiviiv jõud.

Palju küsitakse emotsioonide kohta pärast esimest võitu ja kuna kohapeal väga välja ei näidanud, siis võin öelda, et ka hiljem see eriti ei muutunud. Martin vist mainis kusagil, et isegi talle oli Monte, lõpuks siis võidetud kolmas koht, palju suurem emotsioon kui nüüd see esimene võit. Meie jaoks oli see töö, mis tuli teha ära niikuinii, aga väga positiivne oli näha lähedaste ja sõprade emotsioone koju tulles!

Peale rallit sain veeta päeva kodus, aga siis tuli lapsed autosse pakkida ja lõunasse sõita. Igal juhul oli mõistlik teha järgmise ralli test Eestis, kuna aastas ei õnnestu just tihti perepuhkust ja tööd siduda. Teed olid Haanjas lahedad nagu alati ja kui vahel mägedes sõites vaatad, et aeg ei liigu, siis nüüd oleks tahtnud veel pikalt sõita, aga öö tuli peale.

Oli lahe veel päeva lõpus teha mõned otsad lähedastega ja näha nende emotsioone :D Pean siinkohal vabandama oma õe ees, keda ei jõudnud sõidutada, aga õnneks Seb aitas järgmine päev hädast välja ja sai tema näo ka naerule. Nüüd nädalavahetusel väike perepuhkus kodus ja esmaspäevast jälle tööle, loodetavasti tekib kunagi võimalus ka sellest tripist infot jagada...