Võistlejate arv on suures plaanis samaks jäänud, kuid julgen öelda, et nad kõik on võrdsemad kui kunagi varem. Tehasetiimid on vahetanud sponsoreid ja KTM on sellest aastast stardis nelja rattaga. Suzuki on ainus tehasetiim, kellel veel satelliitsõitjaid ei ole. Nad on põhirõhu pannud oma ratastele ja selle tõestuseks näitas Alex Rins hooajaeelsetes testides väga kiireid aegu. Suzuki teine sõitja Joan Mir on esimest aastat kuninglikus klassis ja talle tuleb veel aega anda. Kindlasti on tegemist andeka ja kiire sõitjaga, kellele rattaga kohanemine ei tohiks suuri probleeme valmistada.

Kui Qatari testide ajal küsiti Valentino Rossi käest, kellega ta sel aastal esikohale konkureerima hakkab, siis ühe nimena nimetas ta just Alex Rinsi. Suzuki on võimas ja pole üldse üllatus, kui näeme Alex Rinsi Qatari etapil poodiumil.

Ducati on tagasi punasena ja see teeb mulle isiklikult rõõmu. Ei oskagi öelda, kas see on põhjustatud Stoneri legendaarsetest aegadest või uue peasponsori tulekust, kuid igal juhul näevad nad välja viimase kümnendi ilusaimad. Loomulikult pole värv see, mis edu toob. Ducati liigub arengus edasi ja sellel aastal on aerodünaamikaga palju vaeva nähtud. Rattad on kiired ja tiim ootab, kas Andrea Dovizioso saab lõpuks ihaldatud tiitli. Ducati teine sõitja on Danilo Petrucci ja eks ole temalgi käes tõestamise aeg. Need kaks sõitjat kuuluvad Rossi sõnul ka tema põhiliste konkurentide hulka.

Honda kaksikvõit

Repsol Honda on selleks aastaks loonud võimaliku parima tiimi ja nende selge eesmärk läbi hooaja on kaksikvõit. Jorge Lorenzol sai Ducatiga kaheaastane leping läbi ja kuigi Repsolis käis läbi nii mõnigi nimi, oldi tegelikult veendunud, et nende meeskonnas olgu hetke maailma kaks parimat sõitjat. Kuigi Lorenzo ei ole varem Hondaga sõitnud, siis olen veendunud, et ta kohaneb kiiremini kui arvata võib ja esimesed poodiumid ei lase ennast kaua oodata. Võimalik, et esimestel etappidel tuleb pisut kahvatumate kohtadega leppida eelkõige seetõttu, et vigastus vajab veel korralikku väljaravimist. Uue rattaga on sõidetud ka väga vähe kilomeetrid võrreldes konkurentidega. Samas Lorenzo enda sõnul on Hondaga lihtsam sõita kui Ducatiga. Seda võib uskuda, sest kui Yamaha ja Ducati erinevad nagu öö ja päev, siis Honda on seal kuskil vahepeal.

Huvitav oli Rossi vastus nende kahe suhtes. Kui Marquezi kohta ütles ta “favoriit number üks”, siis Lorenzot ta enda konkurendiks ei pidanud ja tema nime ei nimetanudki! Võimalik, et Rossi pidas Lorenzo vigastust silmas ja kui hooaja alguses kohe väga kiire ei ole, siis hiljem järgi tulla on väga raske.

Valentino Rossi viimane võimalus?

Yamaha on suur küsimärk. Mootor peaks olema nüüd “õige”, kuid küsimus on ikkagi tagumises rehvis. Kas tagarehvi kulumisest on üle saadud, seda näitab kõige täpsemalt ikkagi võidusõit. Sepangi ja Qatari testidel sõideti palju ringe ja väidetavalt on asi lahendatud. Sõitjate sõnu uskudes on kõik väga hea, kuid Rossi sõnul tuleks veel pisut teha. Edasiminek on tehtud ja Maverick Vinales kinnitas, et nüüd saab ka täis paagiga kiiresti sõita.

Kui varasemalt jäi viimane sõna Rossile, siis selle aasta rataste arengu juures on arvestatud sõna olnud Vinalesel. Mõlema sõitja rattad erinevad suuresti, mis on ka mõistetav ja loogiline. Vinales näitas Qatari viimasel testil kiireimat aega ja suure tõenäosusega on ta kõige suurem konkurent Marquezile ja Doviziosole. Yamaha (nagu ka Ducati) on saanud uue peasponsori ja nüüd kannab Yamaha Monster Energy nime. Kuna tech3 liitus KTM tiimiga, siis otsustas Moster Energy ikkagi Yamahaga jääda ja sellest ka nimemuutus. Küll aga on nüüdseks neljakümne aastaseks saanud vanameister Valentino Rossi jätkuvalt tiimis ja vägagi motiveeritud. Üks asi on selge. Kui see aasta kümnendat tiitlit ei tule, siis seda ei tulegi. Suure tõenäosusega jääb see hooaeg Rossile viimaseks, aga midagi pole kindel enne, kui aeg käes.

Yamaha tulevikulootus

Sellest hooajast kannab Yamaha teine tiim nime Petronas ja hea on tõdeda, et Aasia naftagigant on kaherattaliste ja kohalike sõitjate toetamise suurelt ette võtnud. Tänu Petronasele jäi kalendrisse alles Sepangi etapp ja Malaisia sõitja Hafizh Syahrin.

Ehk ei olekski tiim Petronas Yamaha väga märkimist väärt, kui neil ei oleks sellest aastast noort võidusõitjat Fabio Quartararo. See noormees, kes sai 2015. a viieteistkümne aastaselt eriloa liituda Moto3 klassiga, kuid hooaja pooleli jättis, ning kelle esimene võit Moto2 klassi tuli alles möödunud hooajal, on nüüd tekitanud suurt kõlapinda ja sensatsiooni. Nimelt Qatari testid lõpetas see talent teise ajaga, kaotades kõige napimalt Vinalesele. Seda ei ole suutnud varem mitte keegi, eriti 19aastasena. Johann Zarco tegi peaaegu sama 2017. a hooaja eel, kuid ta oli kahekordne Moto2 meister ja 26 aastane. Kui Quartararo valiti MotoGP tiimi, kergitasid paljud kulmu, kuid tiimijuhid teadsid täpselt, kelle nad võtavad. Noor prantslane on “lihvimata teemant” ja seda tõetas ta juba Qataris. Kui teda ümbritsevad jätkuvalt õiged inimesed, siis võime näha uue legend sündi.

Teine Petronas Yamaha sõitja Franco Morbidelli ei ole küll uustulnuk, sest sõitis ta selles klassis juba eelmisel aastal, kuid Honda talle erilist edu ei pakkunud. Üleminet Yamaha tsikli peale peaks talle hästi mõjuma ja tahaks väga näha, et ilusa sõidustiiliga sõitja nii mõnelegi nimekale koha kätte näitaks. Eeldusi ja võimeid on Morbidellil piisavalt.

Vaadates, kuidas on arenenud KTM, siis see teeb mind ja paljusid teisi murelikuks. Pol Espargaro võib ju testides top 10 kohti välja sõita, kuid see pole ikkagi võidusõidu olukord. KTM peab olema sel hooajal kiirem, sest Johann Zarco ei läinud sinna 10-15 kohtadele sõitma. KTM-il on kasutada tohutu ressurss personali ja materiaalse poole pealt, kuid aeg surub peale ja konkurendid liiguvad eest. Tulemusi on vaja, kuid arvan, et neid meile KTM see hooaeg veel ei paku. Kahtlen, et Zarco sel hooajal poodiumile astub, kui just tegemist vihmasõiduga ei ole.

Viimane tehasetiim Aprilia on talvega arengu teinud, kuid mitte nii palju kui loodeti. Nende mootor on nüüd parem ja eks läksid nemadki eemisel hooajal mootoriga lati alt läbi ja tegid vale valiku nagu ka Yamaha. Andrea Iannone on andekas, aga kas nii andekas, et viib Aprilia uutesse kõrgustesse? Kahtlen selles väga ja pigem tuleb Aprilial KTM-ga omavahel nõrgima tehasetiimi tiitlit jagada.

Satelliittiimidest on kindlasti kõige kiiremad Petronas Yamaha, millest eelnevalt juttu oli ja Ducatid. Alma Pramac Ducati on eelkõige Jack Milleri näol väga tugev. Milleril on kasutada 2018. a tehase Ducati ja see ei ole sugugi halvem kui 2019. a tehase Ducatid. Miller on võimeline üllatama ja kindlasti on tema ja Quartararo peafavoriidid hooaja kokkuvõttes satelliittiimide arvestuses.

Teine Alma Pramac piloot Francesco Bagnaia on kiire sõitja ja kohaneja, kuid arvan, et tema parimad kohad jäävad top10 piirimaile. Reale Avintia Ducati sõitja Tito Rabat läheb iga aastaga aina paremaks ja endisel Moto2 maailmameistril on eelolev aasta endale ja teistele tõetamiseks. Tema ringiajad olid testidel üsna korralikud, kuid kas sellest piisab, et toimuks oluline hüpe? Hetkel jääb ta minu silmis veel Millerile alla.

Statistid ja üllatajad

LCR Castrol Honda puhul ei tahaks sõna mittetehasetiim kasutada, sest Cal Crutchlow istumise all olev Honda on sisuliselt sama, mida kasutavad Repsol Honda tehasetiim. Crutchlow on sõitja, kes annab väga palju tagasisidet inseneridele ja just seetõttu saab ta sama tehnikat kasutada, mida Marquez ja Lorenzo. Paraku on jäänud Cal´i kontosse üksikud sähvatused ja etapivõidud ning arvan, et ka see aasta talle erilist edu ei too. Cal võib olla väga kiire, kuid ebastabiilsust on liiga palju selleks, et tulla maailmameistriks.

Kõik teised sõitjad, Takaaki Nakagami, Karel Abraham, Miguel Oliveira ja Hafizh Syahrin jäävad siinkohal paraku statisti rollidesse. Küll aga julgen väita, et esimese ja viimase sõitja ajalised vahed on hooajal stabiilselt ajaloo väikseimad. Ka sellel aastal näeme üllatusi ning võistlustelt ei puudu ka “mustad hobused”.

Hooaja avalöök juba sellel nädalavahetusel! Laupäeva õhtul algusega 16.20 sõidatakse uue formaadi järgi kvalifikatsioonid ja pühapäeva õhtul 15.50st võistlussõidud. Seda kõike jätkuvalt TVPlay Sports ja TVPlay Sports+ kanalitel ja veebis