33-aastasel Ratzenbergeril oli 1994. aastal käsil karjääri esimene vormel-1 hooaeg. Uustulnuk kuulus Simteki meeskonda.

Ratzenbergeri õnnetus šokeeris vormelimaailma. Tegemist oli esimese surmajuhtumiga võistlusolukorras 12 aasta jooksul. Antud hetkeks oli see pikim surmajuhtumiteta periood vormel-1 sarjas. Juba päev hiljem hukkus samal ringrajal Senna. Nii pööraski kogu maailm pilgud brasiillasega seotud sündmuste poole.

Ratzenberger oli traagilise õnnetuse ajaks osalenud ainult ühel vormel-1 etapil ja austerlane pingutas kvalifikatsioonis kõvasti, et pääseda teistkordselt starti (toona pääses etapil starti 26 sõitjat, kuid sõitjaid oli tunduvalt rohkem).

Nagu hiljem on selgunud, siis tegi austerlane enda vormeli esitiivale viga eelneval ringil, kuid tal oli soov veel aega parandada, et pääseda kvalifikatsioonis kindlasti 26 parema sekka. Tegelikkuses ei oleks tal tulnud seda ringi üldse sõita, sest pääs lõppvõistlusele oli tal sisuliselt selge. Traagilise avarii järel sai Ratzenberger Imola ringraja ääres meedikutelt koheselt abi ning ta toimetati helikopteriga haiglasse, kuid sinna jõudes oli austerlane juba surnud.

Kuigi Ratzenberger oli vormelikarussellis alles esimest aastat, siis oli ta teiste sõitjate seas juba populaarne persoon. Nii oli ka Senna endale valmis pannud juba Austria lipu, et järgmisel päeval seda poodiumil lehvitada... Austria lipp leiti päev hiljem hukkunud Senna asjade hulgast.

Senna matustest sai ülemaailma sündmus. Sao Paolo tänavatele tuli teda ära saatma 3 miljonit inimest. Matustest tehti ülekanne ka Brasiilia televisioonis. Samaaegselt toimunud Ratzenbergeri matustel oli kohal ainult 250 inimest.

„Roland unustati täitsa ära. Seetõttu läksin mina tema matustele. Kõik teised läksid ju Senna omale. Oli tähtis, et keegi läheks ka Rolandit mälestama,“ sõnas hiljem Rahvusvahelise Autoliidu president Max Mosley.

Toonasel Imola võistlusel juhtus karm õnnetus ka Rubens Barrichelloga. Päev enne Ratzenbergeriga juhtunut tegi brasiillane nii karmi avarii, et ta pidi mitu päeva haiglas veetma. Siiski pääses ta tõsisemate vigastusteta ja järgmisena kavas olnud Monaco etapil oli ta taas stardis.

Antud kolme avarii järel tehti vormel-1 sarjas turvalisuse tõstmiseks mitmeid muudatusi. Ratzenbergeri surma üheks põhjuseks olid pea ja kolju vigastused. Just selle tulemusena võeti 2003. aastal kasutusele kaela ja pead kaitsev HANS süsteem. Ringi ehitati ka Imola ringrada. Ratzenbergerile ja Sennale saatuslikuks saanud kurvid muudeti šikaanideks.