Viimase kümnekonna aastaga kasvanud F-1 populaarsus ning Renault ja VW vormelisarjade tekkimine traditsioonilise F-3 kõrvale on hajutanud publikuhuvi enamikus Euroopa riikides “kohalike sarjade” vastu. Meie suurte traditsioonidega vormelisõidule tekitas mõõna muutunud majandussüsteem. Vaatamata sellele oleme suutnud mõnikord ka ainult 5 startijaga hoida vormelisõidu elus. Näiteks Venemaal ei toimunud 1993-95 ühtegi ringrajasõidu võistlust ja lätlastelgi ei olnud mitmel hooajal ühtegi vormelit rajale saata.

Soome autode ringrajasõidu tipuks on küll kolm F-1 pilooti, kuid koduste võistlussarjade vastu publikuhuvi säilitamise nimel peavad nemadki vaeva nägema. Käesolevast hooajast eraldas Soome Autospordi Liit ringrajaautode võistlusklassid kahte sarja: esindusklassiks tituleeriti seeriaautode Sport 2000, mis koos F3-ga osaleb Sport 2000 Tour nimelises võistlussarjas Soome meistritiitlile. Teised võistlusklassid osalevad eraldi karikasarjas.

Soomes on 5-6 korralikul tasemel ringrada, kus on lisaks kinnisele rajale ka rahuldavad olmetingimused (tualetid, duðid, joogivesi,elekter, söögikohad) ja ohtlike jäätmete (õlid, akud) kogumiskohad ning eraldi suitsetamiskohad.

2001 hooajal peeti Sport 2000 Tour’i käigus 3-l rajal kuus võistlusnädalavahetust 12 stardiga. Alastaros peetud veoautode EK etapil olid Sport 2000 ja F-3 külaliste rollis. Teistel etappidel startisid nendele lisaks Historic, Vormel-Ford ja Legends.

Teist hooaega osales soomlaste kiireimas võistlusklassis ka Urmas Uusneem Dallara F394/ Opel Spiessil. Vormel 3 auto on võrreldes seni sõidetud autodega tunduvalt keerukama ehitusega ning suurema võimsuse ja kiirusega, seetõttu nõuab ka auto häälestamine enam teadmisi ning kogemusi. Koiranen Bros. Motorsport abiga saime vajalikud nipid selgeks alles viimaseks etapiks Ahvenistos. Kvalifikatsioonis sõidetud 4. koht, 3. koht esimeses sõidus ning Stop/Go karistuse ( valestart) järgne 5. koht näitavad Uusneeme tegelikke võimeid ning lubavad järgmiseks hooajaks seada kõrgeid eesmärke.

F-3 klassi vormelid on monokok-raamiga (Dallaral on monokok tehtud süsinikkiust), 2000cm3 mootori ja 5-käigulise manuaalkastiga. Soomes on mootori õhukoguja piiratud 24mm (!!!) avaga. See piirab mootorite pöörded 6000 p/min juures ja maksimaalse võimsuse ~ 200 hj piiridesse, kuid tõstab seeläbi mootori ressurssi 3500 kuni 4000 km-ni (üks hooaeg koos testimistega ~2500 km).

Autod on võimelised saavutama kiiruse üle 270km/h, kuid Soome kurvilistel radadel jääb maksimumkiirus 240km/h piiresse. Auto lubatav miinimumkaal kohe pärast sõitu koos sõitja ja vähemalt 5 liitri kütusega on 540kg. Kohustuslik on ka katalüsaatori kasutamine.

Hooaja-eelne treenimine toimub vastavalt võimalustele, kuid nädalane treeninguaeg on hädavajalik piloodile sõidutunde taastamiseks ja autole seadistamiseks-sissetöötamiseks. Näiteks uued karbonkattega pidurid vajavad ühtlaselt tööle hakkamiseks kuni 80 ringi läbimist. Rahakamad sõitjad alustavad soojematel Euroopa radadel teistest varem. Kuid treenimine on vajalik ka 3-4 nädalaste võistluspauside puhul.

Koos meistrivõistlustele registreerimisega saab võistleja terveks hooajaks kehtivad võistlusklassi ja stardinumbriga varustatud (mitte nimelised) läbipääsuload — 1 võistleja, 1 tiimipealik, 3 mehhaanikut ja 4 külalist. Pisiasi, mis jätab ära sekeldused inimeste vahetudes ning lubab planeerida ka külaliste kutsumist erinevatele võistlustele.

Enne esimest starti läbivad autod põhjaliku tehnilise kontrolli — mõõtmised, kaalumised, tulekustutite ja bensiinipaagi kehtivusajad jms. “Ametlik võistluste nädalavahetus” kestab reede õhtust pühapäeva õhtuni. Sel ajal kehtivad kindlad ja täpsed reeglid, mille täitmist kontrollitakse ja rikkumisi karistatakse.

Tavaliselt on neljapäev Soome ringradadel nö võidusõiduvaba päev. Seega tuleb enamik sõitjaid kohale kolmapäevaks. Kolmapäev ja reede on tõsised tööpäevad, kus igal masinaklassil on kasutada iga tunni jooksul 15-20 min treeninguaega. Pika päevaga jõuab teha 7-8 trenni. Kahe trennipäeva ja kahe võistluspäevaga kulub ~160 liitrit 102-oktaanilist bensiini (30.-kr/l) ja paar komplekti kumme hinnaga ~10000.-EEK/komplekt. Otsesteks kuludeks ühele etapile tuleb arvestada vähemalt 30 000 EEK-i.

Enamus sõitjatel on kasutada telemeetria, mis salvestab kõik kiirused, kiirendused, pöörded, pidurdamised, vedrustuse liikumised, vedelike ja gaaside rõhud ning temperatuurid. Need andmed aitavad vastu võtta otsuseid auto seadistamiseks — mootori juhtprogrammid, vedrude ja amortide jäikus, vedrustuse kinemaatika, ülekanded, auto pikikalle, kliirens, tiibade tüübid ning asendid, rataste kalded ning jooksud, kummirõhud jne. Järgneb