Reede õhtul ja laupäeva hommikul on 2 tundi autode ja sõiduvarustuse kontrolliks. Lisaks märgitakse rehvid, sest etapil on lubatud kasutada 4+2(tagavara) slickrehvi. Vihmakummide arv ei ole piiratud.

Autole tuleb kinnitada elektroonilise ajavõtu andur, mille tagastamata jätmine pühapäeva õhtul toob kaasa 1500FIM-se trahvi. Korraldajad kontrollivad pidevalt kaelakaartide kandmist, suitsetamist ettenähtud kohtades, aga ka nõutavat vähemalt 6kg tulekustuti olemasolu iga meeskonna juures.

Laupäeva ja pühapäeva hommikul toimub võistlejate kohustuslik koosolek. Saabudes tuleb anda allkiri ning samal lehel on ka igast võistlusklassist loosiga märgitud 3-6 võistlejat, kellel tuleb koosoleku lõppedes alkomeetrit puhuda. Hilinejad/puudujad maksavad trahvi.

Laupäeva hommikul on 20min ajatreening pealelõunase võidusõidu stardikohtade jagamiseks. Võidusõidu pikkuseks on vähemalt 50km. Pühapäeval starditakse laupäevases sõidus näidatud ringiaegade järgi. Hommikul peetakse 15min soojendustreening. Kohe pärast iga klassi finiðeerimist toimub autasustamine ja lühike pressikonverents. Tulemused avaldatakse kohe pärast “kinnise pargi” (ala, kus 20min jooksul tohib autode juures olla vaid ametlikku kontrolli tegev komisjon).

Sel aastal osales soome MV-l F-3 autodel 19 võidusõitjat, kellest 16 said punkte. Hooaja 12 võitu jagasid 5 sportlast. Teistest hiljem alustanud Jussi Lailavuo saavutas küll 6 etapivõitu, kuid kokkuvõttes medalile ei jõudnud. Tuleval hooajal asendatakse ilmselt senine punktisüsteem võitu rohkem hindavaga ning lisatakse üle 10-aasta vanustele autodele oma arvestus ehk B-liiga.

Urmase kasutatav Dallara F394 on sarja levinuim automudel. Lisaks olid rajal veel paar uuemat Dallarat ja mõni 92-aasta Reynard. Kuigi võistlejate vanus, rahalised võimalused ja eesmärgid on väga erinevad, on iga võistlus põnev ja pingeline. Esikümme sõidab päris koos ning tihti saab määravaks auto seadistuse sobivus konkreetsetes oludes. Näiteks Alastaro võistluse teine päev, kui jätsime Urmase autol vihma ootuses tiivad nö pealekeeratud asendisse, tähendas see sirgel kiiruse kaotust 6-7km/h. Stardist saavutatud 3.koht muutus 5 ringiga 11.-ks, sest konkurendid sõitsid sirge lõpus lihtsalt mööda.

Terve hooaja normaalseks läbimiseks algab eelarve umbes 150000 FIMist. Kahe autoga osaleva Koiranen Bros. Motosport’i eelarve on ilmselt 8-10 korda suurem. Endised võidusõitjatest vennad on muretsenud head vormelid ja kogu vajaliku tehnika/transpordi nende hooldamiseks ja võistlustel käimiseks. Igapäevaselt tegelevad nad autode hooldusega ise, kuid testide-võistluste ajal on kohal terve meeskond mehhaanikutest kokani. Selles võistkonnas osalemiseks tuleb võidusõitjal omale koht osta st tuua piisavalt sponsorraha. Mitteametlikud jutud räägivad 350000.-FIMist, millele lisandub bensiini ja kummide raha. Lisaks peab sõitja olema võimeline saavutama koha pjedestaalil.

Hooaja 4.stardis auto lõhkunud Jere Salmelaise eelarve ei võimaldanud pärast auto taastamist Koiraste Teamis enam jätkata. Tema asemele tuli Lailavuo. Teami on tuntuks teinud sarja ainus naisvõistleja ja ainus naiskihutaja elukutseline Sanna Pinola.

Soome tipp-teamide taset näitab Kurt Sevoni meeskond. Eelmisel aastal Soome F-3 meistriks tulnud Marko Nevalainen suutis sama meeskonnaga sel hooajal Saksamaal vormel-VW klassis etapivõitudeni jõuda.

Kogu võidusõitjate-mehhaanikute seltskond saab omavahel hästi läbi ning enamik on koos võistelnud juba kartidel või väiksemates vormelisarjades. Kui väga vaja, siis saab tööriist-varuosa ka konkurendilt laenata, kuid sellel tasemel võidusõidus osaledes peaks kõik vajalik siiski endal kaasas olema. Nagu öeldud, on soomlaste F-3 klassis võistlus tasavägine. Veel enne kahte viimast starti oli kullapretendente kolm. Vihmane rada ja pingul närvid tegid läbi konkurentide vigade Jari Koivistole võitmise lõpuks lihtsaks. Viimases sõidus oli vaja tal vaid lõpuni sõita, et vahetada eelmise aasta hõbe kulla vastu.

Tuleval aastal loodetakse B-liiga käivitamisega tuua rajale mitmed 90-ndate alguses ehitatud autod, mis täiesti võistluskõlblikena praegu garaažides seisavad. Pealtvaatajatele raja kogu selle ulatuses nähtavaks muutmiseks seati viimaseks etapiks Ahvenistos ülesse ka hiigelekraan. Uueks hooajaks põhjanaabrite kiireima võistlusklassiga liitumist plaanivad ka meie nooremad vormelisõitjad. Selleks et minna Soome etappi vaatama ei ole väga palju raha vaja. Alastaros peetav veoautode EK etapp koos F-3 ja Sport 2000 startidega on võistlus, millele tasub ka meie turismifirmadel mõelda.