Karjääri mootorrataste peal alustanud ja 11 Prantsusmaa meistritiitlit võitnud Beltoise otsustas hiljem õnne proovida ka neljarattalistel. Hoolimata vigastustest tuli prantslane nii F3-s kui F2-s maailmameistriks ning siirdus F1-e, debüteerides 1967 Ameerika GP-l. Esimese poodiumikoha teenis Beltois järgneval aastal Hollandis.

Hiljem tegeles ta regulaarselt ka jäärajasõidu ning rallikrossiga, jätkates F1 autode testimist.

Belotise'd jäävad mälestama abikaasa ja kaks poega.