Russell räägib Jaguar R3-e loomisest
“On raske öelda, millal uus auto alguse saab, kuna mõtteid selle kohta tekib juba enne vana auto valmimist,” rääkis Russell. “Näiteks eelmisel aastal, kui R2 esimest korda maad puudutas, olid mõned väiksed asjad, mida vaadates mõtlesin `ohh, need oleks võinud teisiti teha´. Sealt sai alguse R3-e areng.”
Hooaja alguses on inseneridel võimalik näha, kus konkurentidel on edumaa ja seejärel on neil võimalik kasutada neid nippe oma järgmise aasta disainis. Samas ei ole võimalik paljusid asju muuta, mis puudutavad mootorit ja selle kinnitusi ning üldiseid gabariite.
Selleks ajaks, kui Mais esimesed joonised uuest autost valmivad, on Cosworth juba kinnitanud uue mootori gabariidid. Juba praegu räägivad Cosworth ja Jaguari disainerid 2003 aasta mootorist.
2002 aastaks FIA olulisi muudatusi tehnilistes tingimustes ei teinud ja see võimaldas Russelli meeskonnal õppida sel hooajal saadud kogemustest.
“Stabiilsus reeglites tegi meie töö veidi kergemaks. R2 oli enamvähem normaalne võidusõiduauto, aga ta jäi alla meie enda poolt soovitule. Järgmisel aastal on meil oma tuuletunnel, mis võimaldab tegeleda rohkemate detailidega, mida reeglite muudatused võivad kaasa tuua.”
Mõned muudatused siiski tulevad. “Sel aastal me ei tohi kasutada elektrooniliselt juhitavat roolivõimu näiteks, mis tõi endaga kaasa küllaltki mahuka arendusprogrammi.”
“Üldiselt on peaaegu kõik auto juures uus, see on umbes 3000 detaili. Lisaks üritame kõike kogu aeg kergemaks ja jäigemaks teha.”
Eelmise aasta auto valmimisest alates on meeskonda tulnud uus tehnika direktor Steve Nichols ja aerodünaamika spets Mark Handford.
“Hoolimata erinevatest isikutest on koostöö hea. Mark ja mina viime oma kontseptsioonid Steve´i juurde, kes töötab rohkem nõuandvas rollis. Põhimõtteliselt teen mina mehaanika poole ja Mark aerodünaamika. Kolmekesi istume siis maha ja arutame erinevaid aspekte ning leiame kompromisse probleemidele, et teha võimalikult hea auto.
John´i alluvuses on 24 inimest, kes töötavad viies rühmas. “Mina teen visandeid ja vaatan töid üle, aga ma üritan anda poistele väga vabad käed, sest sealt tulevad uued ideed.”
John tõdeb, et F1 autod on paljuski väga sarnaseid, kuid tema arvates ei ole seal ruumi teiseks võimaluseks.
“Mulle läheb välimus vägagi korda. Kahjuks on F1-s pregu nii, et reeglid defineerivad paljuski auto välimuse. Paraku kaasneb iga ilustusega kaotus suutlikkuses ning F1 ei ole mäng, kus on võimalik midagi ära anda.”
“Tänapäeva F1 autode suurimaks erinevuseks on nina kõrgus ja esitiiva kuju. Tagatiiva kohta on reeglid nii karmid, et need on praktiliselt kõigil ühesugused. Kahjuks näitavad meie testid, et perfektseid lahendusi on väga vähe ja seetõttu näevad autod väga sarnased välja.”
Tänu tehnoloogiale on inseneridel juba enne auto majast lahkist suures laastus teada, kui kiire auto on. Simulaatorid näitavad, kui kiiresti auto mingil rajal sõidab erinevate vedrudega, raskuste asetusega ja tiiva asenditega. Ainus mida simulaatorid veel öelda ei oska on see, et millal piloodid saavad vormi peale lugematuid jõulusööke…
