Martin Pärtelpojale Soome MV pronksmedal

Mootorrataste ringrajasõidu Soome meistrivõistluste viimane etapp peeti 30.-31. augustini Motoparki ringrajal, enne seda oli Martin Pärtelpoeg Superstock 600 klassis üldarvestuses esikohal, kuid pidi lõpuks soomlaste Erkka Korpiaho ja Erki Kaulamo järel leppima 3. kohaga.

Kvalifikatsioonis olid kiiremad just need kaks soomlast, Martin pidi leppima 6. ajaga ja lootma paremale tulemusele võistlussõidus.

Sõidu algus oli paljulubav — stardikurvi sisenes Martin Kaulamo järel teisena. Kuigi raja pikal sirgel möödus temast kohe ka Korpiaho, suutis Martin hoida esimesel kahel ringil kolmandat positsiooni. Kolmandal ringil möödus veel Markus Neuvonen ja Martin langes 4. kohale. Sellel kohal lõpetas ta ka sõidu.

Hilisemates kommentaarides tunnistas Martin, et pole selle raja jaoks saanud päris õiget seadistust. Kurvides käitub mootorratas väga hästi, kuid sirgekiirust pole ja konkurendid libisevad eest ära. Kuna antud rajal on üks väga pikk sirge, siis soovitud tulemust ei saanud näidata.

Esimesed kaks kohta hõivasid Korpiaho ja Kaulamo, saades Soome meistrivõistlustel vastavalt kuld- ja hõbemedal. Martin pidi see aasta leppima pronksmedaliga nagu eelminegi aasta. Kui aasta eest oli see kordaminek, siis seekord ihkas Martin kirkamat medalit.

Superbike klassis peeti kaks võistlussõitu ning Eesti meestest oli kihutamas Hanno Velt ning Karl Pärtelpoeg. Ajasõidus näitas Velt kümnendat ning Karl seitsmeteistkümnendat aega. Laupäevases võistlusstardis saadi 4 ringi sõita, kui vihm tuli kimbutama ja sõita peatati. Selleks ajaks oli Velt 10. ja Karl 16 kohal. Kordusstart oli juba märjal rajal ja meie meestel sõit enam ei nii hästi ei klappinud. Liidetud aegade põhjal sai Velt 11. ja Karl 16. koha.

Pühapäeval peeti teine võistlussõit kuival rajal ning Eesti meestel oli juba parem hoog. Hanno Velt sõitis kogu aeg stabiilseid ringiaegu ning see tagas ka talle 10. koha. Mees jäi sõiduga väga rahule, suutis ta ju oma senisest paremast ringiajast kärpida koguni 1,5 sekundit ja kangest põhikonkurendist, Staffan Söderstömist, jäi teda lahutama ainult 0,2 sekundit. See andis Veldile hea toonuse kahe nädalapärast toimuvaks Eesti meistrivõistluste finaaletapiks.

Karl Pärtelpoeg näitas taaskord, et võistluste käigus on ta kiirem kui ajasõitude põhjal võiks eeldada. Kohe esimese ringi lõpuks oli ta stardipositsiooniga võrreldes tõusnud kolm kohta. Paar ringi hiljem oli ta juba Veldi tuules. Sõudu teises pooles tuli kiiruses natuke alla anda, sest külmas ilmas ei töötanud rehv päris nii nagu mees oleks soovinud. Ruudulipp langes Karl Pärtelpojale kolmeteiskümnendana.

125 masinaklassis osalesid kaks Eesti sõitjat. Mihhail Bõstrov saavutas ajasõidus kõrge seitsmenda tulemus, kuid võistluse käigus ei suutnud ta enam sellist kiirust näidata ning pidid leppima viimase ehk 14. kohaga. Kvalifikatsioonis alles 18. olnud Siim-Sander Rooba tegi ilusat sõitu, püüdes juba üheksandat ja kaheksandat kohta. Kuid 11. ringil ta kukkus ning sõit tuli pooleli jätta.