Jackie Stewart, kes võitis 25 etappi Tyrrelli meeskonnas, meenutab: “Ken oli väljaspool minu perekonda kõige tähtsam inimene minu elus. Ta oli palju enam kui tiimi omanik või juht, ta oli mulle nagu isa.”

“Meil ei olnud temaga peale esimest aastat üldse lepingut, kuna seda ei olnud vaja. Ken oli lihtsalt parim.”

Tyrell müüs oma meeskonna 1997 aastal BAR-ile. Tema huvi autospordi vastu sai alguse 1951 aastal, kui ta esmakordselt võidusõitu sattus vaatama. Varsti ostis ta endale vormeli ning oli eesotsa mees kogu viiekümnendate vältel F2 ja F3 sarjades. 1958 alustas ta Coopersi F2 meeskonna juhtimist ning kaks aastat hiljem oli loodud Ken Tyrell Racing Organization, mis sõitis Coopersitega Formula Junior klassis.

1963 siirdus ta F3 sarja ning palkas sõitjaks noore šotlase Jackie Stewarti. “Ta torkis mind pidevalt tagant. Me vaidlesime ja me naersime,” meenutab Stewart.

1968 võitsid nad F1-s kolm Grand Prix´d ning kaks aastat peale sarjaga liitumist tulid nii piloodi kui ka konstruktori tiitlid. Kui Matra otsustas loobuda F1-st, kasutas Tyrrell Marchi autot, kuid 1970 aastal alustati salaja Tyrrell 001 auto projekteerimist. 003 auto jõudis rajale esmakordselt 1970 aasta Kanada Grand Prix´l, kus ta juhtis kuni pooltelje purunemiseni. 1971 aastal olid Tyrrell ja Stewart võitmatud ning taas tulid topelttiitlid.

1973 paistis samuti kahe tiitliga koju tulevat, kui Stewarti edu oli juba piisavad 17 punkti ning Tyrellil oli viimasel etapil võimalus saada konstruktorite karikas. Treeningute ajal tegi Tyrrelli teine piloot Francois Cevert raske avarii, mis nõudis tema elu. Tyrell ja Stewart otsustasid seetõttu võistlusel mitte osaleda.

“Ma olin juba aprillis otsustanud et ma lõpetan hooaja lõpus,” meenutab Stewart. “Watkins Glen oleks pidanud minu viimane etapp olema F1-s. Seejärel oleks Francois Cevert saanud tiimi esinumbriks, kuigi ta ei saanud seda kunagi teada, sest me hoidsime Keniga asja saladuses. Isegi minu naine ei teadnud seda.” Stewart pidas oma sõna ja lahkus F1-st 1973 hooja lõpus. Tyrell palkas seepeale Jody Scheckteri ja Patrick Depailleri ning neil oli aegajalt edu, eriti kuulsa kuuerattalise autoga 1976.

Ken Tyrrell oli ka alati esimene kes uusi talente leidis. Nii on Keni poolt F1-e toodud Didier Pironi, Michele Alboreto, Stefan Bellof, Martin Brundle, Jean Alesi ja Mika Salo. Ometi oli meeskond juba seitsmekümnendate lõpust alates rahalistes raskustes ning 1998 sai 74 aastasel Ken Tyrellil mõõt täis ja ta müüs Tyrrell Racing Organizationi British American Racing´ule.

Ken Tyrrell oli 31 aastat F1-s ning selleni ei ole veel keegi küündinud, kuigi Frank Williams on sellele pidevalt lähenemas.