Bruno Senna oli vaid kümne-aastane, kui ta onu 1994. aasta maikuus Imola ringrajal hukkus. Ent selleks ajal oli Brunol ja Ayrtonil selja taga juba kümneid ühiseid võidukihutamisi.

„Sõitsime koos onu ja vanaisaga linnast välja ning rallisime kartidel,” rääkis Senna Briti päevalehele The Guardian. „Ta õpetas mulle palju, kuid kunagi ei käsutanud, et sa pead nii või teisiti tegema — vastupidi, Ayrton näitas suuna kätte ja ma pidin ise nuputama, kuidas kiirem olla,” lisas ta.

Peamised mälestused onust seostuvadki Brunole võistlusmomentidega. „Ayrton oli väga perekeskne. Kui tal hooaeg läbi sai, veetis ta palju aega meie rannamajakeses, kus tegeles päevast päeva minu ja mu õega,” rääkis Bruno Der Spiegelile. „Korraldasime võidukihutamisi kaatritega. Onu oli väga ambitsioonikas — kuna minul oli kaalu tõttu ilmselge eelis, toppis ta minu kaatrisse igasugust prahti, et kaal võrdne oleks,” naeris Senna. „Tuulise ilmaga oli teda võimatu võita, kuid siledal merel olin isegi mina mõnikord kiirem.”

Kahtlemata nägi Bruno lapsena vaimusilmas endki võistlustel kihutamas, kuid pärast traagilist päeva Imolas unustas ta võidusõidu kaheksaks aastaks sootuks. Kindlasti oli oma sõna sekka öelda ka Bruno emal, kes ei soovinud enam pereliikmeid kaotada. Õli valas veelgi tulle kaks aastat hiljem toimunud mootorrattaõnnestus, kus hukkus Senna isa Flavio Lalli.

„Ma ei jälginud isegi vormeliülekandeid televisoonist, sest teema oli meie peres tundlik. Ma ei soovinud, et mu ema näeks mind sõite vaatamas, kuigi tegelikult muidugi ihkasin teada, kes võitis,” meenutas Senna. Selle asemel lõpetas ta edukalt kooli ja astus ülikooli ärijuhtimist õppima.

Ent nagu öeldakse, kutsumusest puhta tahtejõuga tagasi ei hoia. „Kord küsis ema, kas ma olen õnnelik või sooviksin oma eluga midagi muud peale hakata. Vastasin, et kui ta lubaks, hakkaksin taas võidu sõitma. Ema vaatas mind pikalt ja küsis, miks ma ei ole sellest varem rääkinud. Aga ma ju ei tahtnud teda pahandada,” jutustas Senna. Lõpuks sai ka Viviene Senna aru, et poja unistused pole aastatega muutunud.

„Mõtetes sõitsin kogu aeg, mingil hetkel küll leppisin tõsiasjaga, et ilmselt pole mul enam asja proffide sekka,” rääkis Senna. Ent ta eksis. Kui sinu perekonnanimi on Senna ja oled rahvuselt brasiillane, on kõik võimalik.

Abimeheks Gerhard Berger

Unelmate sari vormel 1 on käega katsuda, kuu lõpus katsetab Senna Barcelonas Hondat, kaubamärki, millel on Sennade peres kaalukas koht. Mäletatavasti võitis Ayrton Senna kõik kolm maailmameistritiitlit McLarenil, mis sõitis Honda mootoriga. Seetõttu oli Bruno onu ka Jaapanis ülipopulaarne. Samuti on spekuleeritud Senna siirdumisest Toro Rossosse, sest sealse tiimi pealikuks on Sennade lähedane sõber Gerhard Berger.

Bruno Senna on 25-aastane, eri sarjade kogemusi on tal vaid kolme aasta jagu. Samal ajal on enamik poisse juba kümme aastat pidanud nädalast nädalasse tõsiseid võiduajamisi. On kogemuste puudus miinuseks või hoopistükkis eeliseks?

„Kui ma 2004. aastal sõitma hakkasin, oli väga raske — õppisin masinavärki tundma ja sain kiiresti aru, et üks väike valeliigutus, ja teised kutid kihutavad minust mööda,” rääkis Senna. „Kuid samas on mul võrreldes teistega suurepärane haridus, ma näen asju laiemalt ja küllap aitab see ka pea selgemana hoida,” analüüsis noormees oma plusse ja miinuseid.

Kõige suurema tänu oma tulevase karjääri eest peab Senna ütlema just nimelt Bergerile, kes julgustas, kiitis, laitis ja õpetas. „Tõepoolest, Gerhard tiris mu karussellile, mille eest olen talle lõputult tänulik,” rääkis Senna.

Kuna Senna viibis kohal ka tänavuse MM-sarja viimasel etapil Interlagoses, spekuleerisid nädala alguse ajalehed teemal, kas mitte ei käinud noormees endale ostmas kohta mõnes vormelitiimis. „Muidugi pole see tõsi, kui kuid Barcelona katsed on edukad, räägime edasi,” lausus ta. „Interlagosel olin kohal, sest tahtsin näha duelli tiitli nimel. Brasiillasena hoidsin muidugi pöialt Massale, kuid leian, et lõpptulemus oli aus. Tegelikult oleks mõ­lemal juhul aus olnud,” lisas ta.

Igal juhul on Senna valmis sõitma võidu maailma parimatega. „Tunnen järjest enam, et suudan võistelda tippudega ja kuskil mujal ei saa seda paremini teha kui vormel 1 sarjas,” muigas Senna.

Senna nimi aitab ja kohustab

Bruno Senna kiiret jõudmist vormel 1 lävepakule on sageli peetud Senna nime teeneks. Ka sponsoreid on noormehel lihtsam leida. „Jah, toetajate leidmisel ja ka meedia huvis on Senna nimel tõesti määrav kaal,” rääkis Bruno Der Spiegelile. „Võidusõit on kallis ala ja ilma nimeta poleks ma võib- olla nii kaugele jõudnud, ent lõpuks maksab ikkagi võit.“

Samal ajal on Sennal ka kohustused suuremad, sest ootused on märksa kõrgemad kui suvalise nimega poisi puhul. „Inimesed ikka mõtlevad, kas see Senna suudab sama kui eelmine Senna. Arvan, et keegi ei allkirjasta minuga lepingut vaid mälestuste pärast,” lisas ta.