Kõige põnevam oli enne viimast etappi olukord klassis Vormel Baltic, kus olid lahtised kohad esimesest kuni neljandani. Enne Vilniuse etappi juhtis meistrivõistlusi Urmas Uusneem, edestades Erko Vallbaumi 7 punktiga, kolmandal kohal oli 11 punktilise eduga leedulase Ramunas Capkauskase ees Jaak Pipar.

Pingeliseks kujunes olukord juba kvalifikatsioonis. Kuna võistluse korraldajad ja Vilniuse linnavõimud tee remondi osas kokkuleppele ei saanud, oli võistluspaika paar päeva varem pinnatud. Kuigi trajektoor sõideti kiiresti puhtaks, kogunes teeäärtesse lahtine killustik ja see tegi nii sõidu kui ka möödumised ohtlikuks. Ajasõidus sattus Vallbaum osaliselt sellisele alale ning pidurdusmaa venis oodatust pikemaks. Tema vormel tabas seetõttu eessõitnud Uusneeme vormeli tagaratast, tõusis õhku ning maandus osaliselt eelpool nimetatu sõidukil. Nii Vallbaumil kui ka Uusneemel kulus palju aega, et vormel võistluskorda saada. Esimene sai kvalifikatsioonis siiski kirja viienda ja teine seitsmenda aja, ajasõidu võit kuulus noorele Jegor Popovile.

Esimest sõitu asus juhtima leedulane Capkauskas, tema kannul Pipar, kolmandat kohta hoidis Popov ja neljandat Vallbaum. Kui läbitud oli pool võistlusmaad, tekkisid Popovil probleemid vormeliga ja Vallbaum tõusis kolmandaks. Peamine rebimine käis siiski Pipra ja Capkauskase vahel, finišis oli esimesena leedulane edestades eestlast 0,25 sekundiga. Pipar sõitis küll välja kiireima ringiaja ja pälvis sellega teise sõidu esimese stardiruudu. Balti meistritiitli konkurentsis jäi Uusneeme eduks Vallbaumi ees kolm punkti. Olulist rolli mängis siinkohal ka see, et meistrivõistlustel läks tänavu arvesse 12-1 etappi ehk maha võeti halvim tulemuses.

Teises sõidus näitas Pipar head kiirust, võttis tänavu esimese etapivõidu ja kindlustas Balti meistrivõistluste 3. koha. Neljaliikmelise kolonni tekitas Capkauskas, kes hoidis põhimõtteliselt kinni nii Jani Tammit, Vallbaumi kui ka Uusneeme. Asjaolud muutusid, kui läbitud oli 10 ringi. Tammi pääses lõpuks mööda Capkauskasest ja Uusneemest möödus noor Eesti võidusõitja Anton Pankratov. Võistlus lõpetati järjekorras Pipar, Tammi, Capkauskas, Vallbaum, Pankratov ja Uusneem.

Võistluse lõppedes tuli Balti meistritiitli selgitamiseks appi võtta matemaatika. Enne viimast etappi oli Uusneeme nõrgim koht neljas, Vallbaumil viies. Esimene pidanuks seega aga loovutama 14 ja teine 12 punkti. Kuna Uusneem oli viimases sõidus 6. kohal (hooaja nõrgim tulemus), pidi ta seega loovutama kõigest 10 punkti ja edestas hooaja kokkuvõttes ühe punktiga Vallbaumi.

Klassis Schenker B-2000 oli Aivis Ohtlal veel võimalus kõigutada Girtz Kruzmanise esimest ja Martin Merisaarel Janis Horelikši kolmandat kohta. Kvalifikatsiooni kiireim oli Kruzmanis, kes edestas Ohtlat 0,05 sekundiga. Stardijärgsesse tagasipöördesse jõudis esimene lätlane, tema kannul Ohtla ja Merisaar, kes Ohtlast ka korra mööda pääses. Esimesel ringil sõitis Janek Merisaarele sisse Lauris Vigants ja eestlane lendas rajalt välja valli. Esimesel ringil asus sõitu üllatuslikult juhtima lätlane Arnis Jurševskis, kellel oli sellest hooajast ette näidata kõigest kaks teist kohta. Teist positsiooni hoidis Ohtla, kolmandat Merisaar ja neljandat Kruzmanis. Viiendal ringil pääses Kruzmanisest mööda leedulane Egidijus Dapšas, kaheksandal ringil ründas Ohtla Jurševskise esikohta, kuid oli seejärel sunnitud purunenud rehviga korraks boksi siirduma, teiseks tõusis Merisaar, kes hakkas iga ringiga lähenema liidrile Jurševskisele. Paar ringi enne lõppu vahetasid taas kohti Kruzmanis ja Dapšas. Finišijoon ületati järjekorras Jurševskis, Merisaar, Kruzmanis, Dapšas ja Ohtla. Janis Horelikši katkestamine teisel ringil mootoririkke tõttu andis Merisaarele võimaluse tõusta Balti arvestuses kolmandale kohale ja seda ta tänu teisele kohale tegigi. Paraku oli noore Eesti võidusõitja õnn üürike. Vahetult enne teise sõidu starti asumist hakkas Merisaare autol õli lekkima varem kannatada saanud käigukast ning teise starti jäi minemata. Pärnaka ainuke lootus raja kõrval oli see, et lätlane Jurševksis teises sõidus kolmandast kohast kõrgemal ei lõpeta, nii säilinuks Merisaarel kolmas koht. Kahjuks nii aga ei läinud ja pikalt sõitu juhtinud lätlane lõpetas sõidu teisena Ohtla järel. Kolmas oli Kruzmanis.

Balti meistrivõistluste lõplik punktiseis aastal 2004 klassis B-2000: Girtz Kruzmanis 205 punkti, Aivis Ohtla 188 punkti, Arnis Jurševskis 157 punkti, Martin Merisaar 154 punkti ja Janis Horelikš 152 punkti.

Tavapärasest kirjum oli klasside Hansa Liising Baltic GT ja Super 1600 ühisstart. Baltic GT arvestuses olid näiteks rajal sellised autod kui: Porsche 911 GT3, Audi RS4, Renault Clio V6 ja Volkswagen Golf IV. Kvalifikatsiooni võitis Indrek Sepp Volkswagen Golfil, kes tänavu osales Soomes meistrivõistlustel klassis Super 2000 ja pälvis seal neljanda koha. Parima stardi ja ühtlasi ka valestardi sai vahetult enne võistlust Porsche soetanud ning varem Toyota Yarisel võistelnud leedulane Nemunas Dagilis. Esimeselt ringilt tulles oli ta langenud juba neljandaks. Esikohal oli esimeselt ringilt tulles Sepp, teine varem vormelil võistelnud Aivaras Pyragius (Audi RS4) ja kolmas juba Balti meistritiitli kindlustanud Rain Pilve, Super 1600 arvestuses oli liider Margus Pihlak. Üheksanda ringi algul pääses Pilve Pyragiusest mööda. Sepp juhtis sõitu kuni lõpuni, teine Pilve ja kolmas Pyragius, Super 1600 võitja Pihlak. Kahjuks ei olnud Leedus kohal Priit Pööblit, kellel oli teoreetiline võimalus tõusta Balti meistrivõistlustel kolmandale kohale. Leedulane Dagilis diskvalifitseeriti, kuna ta eiras korduvalt musta lippu.

Teises sõidu võitis algusest peale juhtinud Pyragius, teise koha pärast heitlesid Pilve ja Sepp. Viimasel oli korraks ka üks ohtlikum moment, kui üks rajapiirdeks olnud rehv ühe auto ratta alla haakus ja pool ringi kaasa lohises, õnneks lahenes kõik hästi. Sõit lõpetatigi järjekorras Pyragius, Pilve ja Sepp, Super 1600 kiireim taas Pihlak.

Balti meistrivõistluste lõpptulemused klassis Hansa Liising Baltic GT: Pilve 227 punkti, Vidas Cebatavicius 143 punkti ja Tõnu Soomer 116 punkti.

Toyota Yariseid ja Volkswagen Golfe oli rajal 10 autot. Toyota Yaris Cup arvestuses asus kohe võistlust juhtima ja võitis sõidu lätlane Arviz Zarbergs. Teise koha võitlust pidasid Robertas Kupcikas ja Ragnar Sepp, peale jäi siiski leedulane, Sepp oli lõpuks sunnitud taanduma Madis Kasemetsa järel neljandale kohale.

Golfidel võidutses Ilja Ballods-Nagradovs. Teises sõidus haaras liidrikoha Roberats Kupcikas, Arvis Zarbergs tema kannul, kolmas Sepp ja neljas Kasemets, selles järjekorras ka lõpetatigi. Balti meister Kupcikas, teine Zarbergs ja kolmas Kasemets.

Klassis VW Golf 1600 oli taas parim Ballods-Nagradovs, kes tuli Balti arvestuses teiseks. Mõlemas sõidus oli kolmas lätlane Jorens Uškans, pälvides Balti meistrivõistluste pronksi kahepunktilise eduga Urmas Kitsingu ees.