Silver klassi tulemused olid eile üsna stabiilsed. Kui esimesel päeval lõpetas Toomas Triisa sõidu 20. positsioonil, siis teise päeva tulemuseks oli 26. koht, mis asetas ta ka üldtabelis samale kohale. Teine silveri klassi mees Riho Kollist lõpetas sõidu 92. positsioonil ja on üldtabelis 90. kohal 112 veel konkurentsis oleva mehe seas. Kollist kirjutas sotsiaalmeedias, et see üheksatunnine võistluspäev oli tema elu raskeim ja et silveri klass on hullumeelne ning pole mõeldud normaalsetele inimestele.
Tänasel sõidupäeval ootab kõiki ees rohkelt uusi rajalõike, kus tõusud ja langused on kuni 2000-meetriste mägede pealt. Korraldajate sõnul saab tänane päev olema kogu võistluste metsikuim ja raskeim. Silveri klassi sõitjad startisid 129 kilomeetri pikkusele rajale, mille kiireimaks läbimiseks on prognoositud neli ja kolmveerand tundi ning pikimaks ajaks üheksa tundi.
Silveri klassist väheke kergemas Bronze klassis on konkurentsis endiselt seitse eestlast. Parimaid tulemusi näitab juba teist päeva järjest Elary Talu, kes lõpetas päeva kuuendana. Kiireimast mehest jäi tema tulemus alla vaid veidi vähem kui kaheksa minutit, mis arvestades päeva ja raja pikkust - 130 kilomeetrit - on väga hea tulemus. Üldtabelis asub kolmandat korda Red Bull Romaniacsil osalev Talu nüüd viiendal kohal.
Esimesel päeval startis Talu 86ndalt kohalt ja lõpetas neljandana. “Riskisin päris palju ja pingutasin tublisti, õhtuks olin ikka väga läbi, aga tuli hästi välja. Kuna startisin nii tagant, oli rahvast mägedesse ülesminekul päris palju ees ja pidin ootama, sest ma ei saanud neist mööda, muidu oleks saanud veel kiiremini,” sõnas Talu. Talle esimese sõidupäeva rajad sobisid hästi, kus sai hea hooga sõita. “Teise päeva hommikul oli rohkem nikerdamist, esimese päeva keskmine kiirus oli kõrgem kui teisel,” seletas ta.
Teise päeva hommikul tuli Talul silmad lahti saada juba kella viiest, et kiirelt süüa ja juba enne kuut tuli Sibiu linnast oma mootorrattal ligi 40 kilomeetri kaugusele stardipaika sõita. “Hommikul on ikka päris hull uni, see mulle ei istu, aga kõigil on samad tingimused,” ütles Talu. Rajal tuli seekord ette ka väheke segadust, sest suunavad viidad näitasid ühele poole, aga GPSi navi hoopis teisele poole, kuid Talul õnnestus siiski õiget rada sõita. “Kõige lõpus oli mööda jõge ülestulek, kus suured kiviastangud, mis on väga libedad ja samas on vesi ka niimoodi, et sa ei näe, kui sügav see kusagil on – see oli ikka päris trikikas koht. Hommiku poole oli kas kastest või oli öösel vihma sadanud, suured rohuväljad väga libedad, kust tuli mööda loomade sisse tallatud kitsaid radu sõita, see oli ka päris keeruline, sest nii libe oli,” kirjeldas Talu keerukamaid kohti rajal.