Kas mootorispordi järelkasv saab uue liiklusseaduse jõustumisega tagasilöögi?

Alguse sai asi ilusast ja üllast ideest - uus liiklusseadus nimelt ei luba politseil lõpetada mõnel haljasalal või pargis toimuvat sõitmist, sest seadus kehtib vaid Eesti teedel ja tänavatel. Muudatusettepanek annab politseile selle õiguse.

Paraku on mootorisportlased need, kes siin sellisel juhul hammasrataste vahele jäävad. Sest selle täiendusega plaanitakse ühtlustada nii teel, kui selle ääres põllu peal ja eramaal ning suletud radadel sõitmine.

Eesti Autospordi Liidu peasekretäri Arno Sillati sõnul on osa sellest ettepanekust mõistlik, osa aga kindlasti mitte. „Purjus peaga sõitmine on igal juhul taunitav. Mootorsõidukite juhtimisõiguse ja mootorispordi seisukohast on selles ettepanekus aga teatavaid ebakõlasid. Probleemiks on treeningud, mis ju toimuvadki liiklusele suletud paikades. Kuid tegelikkuses on see probleem veelgi laiem. Seni on ikka kasutatud võimalust, et tulevased autojuhid on kas siis oma maa peal või mõnel teisel platsil saanud individuaalselt harjutada. Mis annab omakorda meile teadmise, et liiklusesse sisenevad inimesed on paremini ette valmistunud. Seda nii auto, mootorratta kui ka ATV roolis olles," rääkis Arno Sillat ruudulipp.ee veebilehele.

Kui autospordis puudutaks see peaasjalikult vaid nooremaid sõitjaid, sest näiteks autorallis on juhiluba kohustuslik, siis motokrossis oleks asjad keerulisemad. Paljudel tänastel võistlejatel ja ka hobikorras krossiga tegelevatel sõitjatel pole vastava kategooria juhiluba ja neil pole seda tegelikkuses vaja olnudki. Sest nad ei sõida mootorrattaga liikluses ja ei kavatsegi seda teha.

„Need poisid, noormehed, mehed ja naised, kes sõidavad suletud radadel, ei tee seda tänaval ja ei sea seeläbi kaasliiklejaid ohtu. Nad parandavad oma oskusi, tegelevad oma harrastusega ja nad teevad seda suletud territooriumil. Tõsi loomulikult kui kiirus läheb üle oskuste on kukkumised tõsiasi, kuid sellisel juhul ollekse ohtlikud ainult endale. Kuid see viimane on juba selle spordiala üks osa. Milleks siis selle kõige eest neid karistada," küsib Arno Sillat.

Sellise ettepaneku jõustumisel võime kõige mustema stsenaariumi kohaselt küsida, kust tuleb meie mootorispordi järelkasv. Sest suur osa, kui mitte lausa kõik tänased tipud on alustanud just sellisel viisil, mis uue ettepaneku kohaselt oleks seaduserikkumine. Esmalt rahaliselt karistatav, hiljem juba karmimad karistused. Kellele seda vaja on?

Jääme lootma mõistuse häälele meie Riigikogus, eks seal on samuti mehi ja naisi, kes mootorispordiga kokku on puutunud ja mõistavad seda. Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni esindajad tegelevad samuti selle ettepanekuga, mis on esitatud uue Liiklusseaduse muudatustesse.

Facebookis loodi uue liiklusseaduse muudatuse vastu protestileht.