Kõige suurem oli eestlaste panus Klassis-1, kus hõbeda sai Rain Teder, pronksi Lauri Teder ja neljas oli Lembit Vaher. Koondise teenekaim liige, seni kuuekordne maailmameister Lembit Vaher võttis oma järjekordse kulla Klassis-2, kus neljanda koha sai Lauri Teder. Klassis-3 seekord poodiumile ei jõutud, Lauri Teder oli viies ja Mart Sepp kuues.

Suurema mootorikubatuuriga klassid oli Brisbanes eestlaste jaoks kõige õnnestunumad. Klassis-4 tõestas suurte kogemustega Tõnu Sepp, et kolme aasta tagune valitsev maailmameister on endiselt tippvormis. Seekordne esikoht tuli pärast tasavägist duelli meeskonnakaaslase Tiit Lumaniga, seega eestlastele kaksikvõit.

Kõige suuremaid kiiruseid näidati Klassis-5, kus Eestil oli välja panna väga tugev tandem – Ando Rohtmets ja Tõnu Sepp. Kõigepealt sai juveliiritööga hakkama Tõnu Sepp, kes kordas tuhandiku pealt juba kümme aastat püsivat maailmarekordit, mis kuulus legendaarsele mootoriehitajale Gualtiero Piccole. Kuldmedalihinnaks oli aga seekord uus rekord ja selle püstitas Ando Rohtmets – 347,490 km/h.

Vaatamata suurepärastele tingimustele oli see kogu MM-il ainus maailmarekord ja seda enam pälvis Rohtmetsa suurepärane saavutus suurt tähelepanu. Tõnu Sepp lisas oma medalikollektsiooni hõbemedali.

Kokkuvõttes oli tegemist meie jaoks läbi aegade kõige edukama MM-ga. Võimalikust 15-st medalist tuuakse Eestimaale seitse ja võimalikust viiest tiitlist kolm. Ametlikku võistkondlikku arvestust MM-l ei peeta. Ometi ei ole kahtlust, et eestlased säilitasid selle spordiala ülemaailmse juhtpositsiooni. Kaitsta saab seda jälle kolme aasta pärast toimuval MM-il.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena