Avalik pöördumine Audru ringraja arendajate poole

Eesti auto-motosport oma 90-aastase ajaloo ja märkimisväärsete saavutustega paneb meist paljusid uhkust tundma. Üsna kindlalt võime väita, et kuulume tehnikaspordi-riikide hulka ning oma panuse sellesse on andnud väga paljud inimesed, kes rohkemal, kes vähemal määral, alustab Audru ringraja kunagine projekteerija Enn Teppand avalikku pöördumist praeguste arendajate poole.

Aastakümneid on meil olnud aga üheks suuremaks „murelapseks“ sellise auto-motoringraja puudumine, mis sarnaselt Lääne-Euroopa radadega võiks aidata „toota“ ringrajasõitjaid, kellel oleks lihtsam maailma võidusõidu-karussellis läbi lüüa. Ja vast ei jääks siis sellisel juhul ka suuremad tiitlivõistlused meie „koduõuele“ tulemata.
Tõeliselt suure teoga sai hakkama A2 Racing MTÜ, kes koos oma toetajatega saavutas selle, mida paljud varem polnud suutnud. Nii meie kui ilmselt kõigi auto-moto- spordisõprade siirad tänusõnad lähevad Andres Hallile, kes juhtis protsessi, mis tõi lõpuks eelmisel aastal läbi EAS-i suure rahalise toetuse Audru ringrajale. See on kogu asja ilusam pool.

Kurvem tõsiasi on see, et vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele mitme aasta jooksul (alates 2008.a. detailplaneeringu-protsessist) püütakse kangekaelselt ellu viia projekti, mis võib küll tekitada parema olukorra, kui praegune, ent tulevikku positiivselt vaadata ei lase. Kõik see sai alguse sellest, et tehnilise tööprojekti aluseks võeti piisavalt läbi mõtlemata ja läbi arutamata ning eelkõige sportlaskonnale vajalikul moel ja määral tutvustamata ebaõnnestunud eskiisprojekt.
Raha on reeglina alati vähe. Seepärast peab seda saadud toetusraha – ca 3,2 miljonit eurot – väga targasti kasutama.

Millised on valikud?

Esimesel (ehk praegusel) juhul me saaksime suhteliselt „aeglase“, mitte väga ohutu, lühikese stardisirge ja väikeste boksialadega ning osaliselt FIA ja FIM-i nõuetele mittevastava ringraja, millel võib tekkida probleeme vajalike rajalitsentside saamisega. Ringrajaga kaasneks lühike ja mitte eriti õnnestunud lahendusega autode rallikrossirada. Lisaks tõdemus, et tulevikus ülejäänud radade (kardi- ja supermotorada, rääkimata kiirendusrajast) heade lahenduste saavutamiseks tuleb arvestada suuremaid investeeringuid nõudvate ümberehitustöödega.

Teisel juhul, mis eeldaks perspektiivikama lahenduse tunnustamist ja vajalikke mitmepoolseid kokkuleppeid lähiajal, võiksime saada peaaegu sama pika, väga ohutu, hea nähtavuse, normaalse FIA/FIM nõuetele vastava stardisirge ning paremate kiiruslike omadustega ringraja. Ja seda sama raha eest!
Mõistlikum on ehitada ka ohutu stardipaiga ja 4...5 möödasõidukohaga „kiire“ rallikrossirada koos normaalse jokker-ringiga ning võimalike tõusude ja langustega raja keskosas, mis oleks nii sõitjatele kui pealtvaatajatele nauditavam. Lisaks on võimalus rajada ükskõik millal loogilise stardipaiga ja bokside asukohaga ohutud ning „kiired“ kardi- ja supermotorajad.

Tulevikus jääb võimalus rajada ilma võistlushooaega vahele jätmata uut paralleel- set stardisirget koos vajaliku rajapikendusega, paralleelset pit-lane`i ning paralleelset 1/4-miili kiirendusrada. Samuti on võimalik vajadusel ja vastava finantseeringu olemasolul ehitada paralleelsetena sellised boksi-garaažid, mis rahuldaksid kasvõi FIA ja FIM kõrgeima kategooria ringraja nõudeid.
Veel ei ole hilja projekti sisse viia muudatusi, mis mõnedele radikaalsed võivad tunduda, kuid lõpp-kokkuvõttes ainult positiivseid ja tulevikus suurt hulka raha kokku- hoidvaid tulemusi toovad.
Meile teadaolevalt on praeguseks ajaks – kui talvine külm on ka suuremad tööd katkestanud – tegeldud ringraja ehitusplatsil peamiselt ettevalmistavate töödega (kasvu- pinnase eemaldamine uue rajaosa ja bokside tsoonist, kraavide puhastamine, truubid, pinnase äravedu jmt.). Töödega, mida oleks vaja teha ka siis, kui projekt muutmisse läheks. Vanad asfaltkatted ja killustikalused on veel üles freesimata tehnoloogilistel põhjustel (oli vaja tagada veokite parem liikumine ehitusplatsil sügisel; praegu külmunud olekud).
Töid, mida projekti muutmise korral teisiti peaks tegema, ei ole õnneks veel palju jõutud teha. Uute rajaosade äärte „mahatikutamine“ ja mõnede plastiktruupide paigal- damine ebasobivasse kohta ei ole tõenäoliselt veel suur kaotus.

Usume, et kõik vajalikud ümberprojekteerimistööd on võimalik üheskoos ja meie kaasabil nii kiiresti ära teostada, et ka raja valmimistähtaeg oluliselt (kui üldse) muutuma ei peaks.
Kõik algab tahtmisest ja loodame, et mingi otsitud või kunstlik bürokraatlik „masinavärk“ siin takistuseks ei saaks.

Arutamaks võimalusi tekkinud olukorra parandamiseks oleme otsustanud korraldada koosoleku, millel osalemiseks esitame käesolevaga kutse nii Audru ringraja arendajatele, alaliitude juhtidele, Audru valla esindajatele, ringraja ehitajatele kui kõigile teistele isikutele, keda ringraja ehitus puudutab.

Konverents-ümarlaud „AUDRU RINGRADA – KUIDAS JÄTKATA?“ toimub kolmapäeval, 14. märtsil k.a. algusega kell 15 Pärnu Maavalitsuse suures saalis. Konverentsil osaleb ka Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Usume, et Audru ringraja arendajad meie kutset tõsiselt võtavad ja ka omalt poolt konstruktiivseid lahendusi leida püüavad. Vastasel juhul näitaksid nad vaid koostöötahte puudumist, mida tauniksid tõenäoliselt kõik auto-motosportlased.
Samuti usume, et ka EAS ja Audru vald suhtuvad mõistvalt ja positiivselt võimalikesse mitmepoolselt kokkulepitavatesse muudatustesse ning otsustesse, mis tagaksid rajatise arengu, parema jätkusuutlikkuse ja kõigi vajalike eesmärkide täitmise ning õigustaksid paremini ka eraldatud rahaliste vahendite kasutamist. Audru ringrajal peaksid olema kõik eeldused areneda väga heaks ja rahvusvaheliselt tunnustatud auto-motospordikompleksiks. Selliseks, nagu loodab teda näha auto- motospordirahvas. Selliseks, nagu loodab Audru vald.

Oleks väga kahetsusväärne, kui praegune perspektiivitu projekt jääks muutmata, jätkataks samamoodi ning Eesti peaks paljudeks aastakümneteks leppima rajatisega, mille ehitamiseks kulutatakse küll väga palju raha, kuid mis lõpuks paljusid ikkagi ei rahulda. Arvame, et samamoodi mõtlevad kõik eesti spordisõbrad.
Põhjalikum teemakäsitlus (tekstimaterjalid (poolt- ja vastuargumendid, analüüsid, kommentaarid) ja skeemid-joonised) on leitavad aadressil www.bhra.ee.

Kuigi käesolev pöördumine on kirjutatud meie-vormis, on need eeskätt minu – EnnTeppandi – mõtted ja arvamused ning minu poolt ka kirja pandud.
Õnneks tean, et neid seisukohti jagavad veel paljud, kelle seas on nii auto-moto- ringrajasõitjad, kiirendussõitjad, kardi-, supermoto- ja rallikrossisõitjad kui mitmed teised inimesed, kes tehnikaspordiga pikka aega seotud olnud.

Loodame, et lähiaeg annab hoopis parema ja selgema pildi sellest, kes mida arvab ja kuidas meie ringraja tulevikku näeb.