Talviku sai paralleelselt MXGP sarjaga peetud etapil Valkenswaardi liivarajal laupäeval esimeses sõidus teise ning pühapäeval teises sõidus kolmanda koha ning kaotas kokkuvõttes võidumehele Mattia Guadagninile (Itaalia) vaid ühe punktiga.

Teine koht etapi kokkuvõttes oli Talvikule suur asi, sest eelmisel aastal jäi tema parimaks EMX125 klassis Kegumsi etapi 14. koht. Konkurents EM-sarja avaetapil Valkenswaardis oli kõva. Põhisõiduks proovis stardipuu taha pääseda 99 meest. Kvalifikatsioon peeti kahes grupis. Talviku platseerus oma grupis neljandale kohale. Põhisõitu pääses 40 sõitjat.

Selline edu oli ka Talvikule endale väikseks üllatuseks, sest hooaja esimesed stardid Itaalia meistrivõistlustel polnud just kõige paremini läinud. „Väga kõrgete ootustega Valkenswaardi ei läinud. Plaan oli nautida ja oma sõitu teha. Teadsin, et olen kiire, palju vaeva näinud ja võin üllatada,” rääkis Talviku, kes talv läbi on kõvasti trenni teinud.

„Olen füüsise kallal vaeva näinud. Nüüd tuli loota veel oma sõidule. Esimeses sõidus kõige paremat starti ei saanud. Olin kümnenda koha piiri peal, aga tegin õnneks terava esimese ringi, sain kohe viiendaks ja seal ka enamuse sõidust veetsin. Lõpus oli veel füüsis nii hea, et kui teised hakkasid ees ära kustuma, panin tempot juurde. Kolm ringi oli jäänud ja kolm meest ees. Mul oli võimalus nad ära võtta ja seda ma ka tegin. Võtsin sellest sõidust kõik, mis võtta oli!” rääkis Talviku esmalt avasõidust.

„Pühapäeval oli vähe raskem päev. Üritasin rahulikuks jääda, aga väike pinge oli ikka peal, sest puudub kogemus nii suurtel võistlustel ees sõita. Sain viiendana stardist minema ja tõusin teiseks. Esikuuiku vahel käis tihe võitlus. Kripeldama jääb, et natuke enne lõppu ühe prantslase mööda lasin. Ehk oleksin suutnud teda taga hoida, kui keskendumist poleks kaotanud. Hakkasin liialt kohale mõtlema. Aga siis taastasin hoo ning suutsin kaks ringi enne lõppu neljanda kohaga ilusa vahe sisse sõita ja ikkagi kolmandana lõpetada. Oli päris keeruline sõit, aga suutsin õnneks raskest olukorrast välja tulla.”

Möödunud aastal kuulus Talviku Yamaha tehasetiimi sõsarmeeskonda MJC Yamaha Offical EMX125, kuid jäi seal enda sõnul tiimi kolmandaks numbriks.

„Tiimis keskenduti rohkem kahele põhisõitjale, ma jäin tahaplaanile. Juppe sain tsiklitele vähem või kui midagi katki läks, pidin kauem ootama, et näiteks mootor tagasi saada. Niimoodi on raske head tulemust teha. Olin ka vaimselt endaga natuke kimpus. Nüüd tunnen end igas mõttes tugevamana.”

Sellest aastast kuulub Talviku Tanel Leoki kokku pandud A1M Motorsport Husqvarna tiimi. Pärast Hollandi etappi naasid Talviku ja Leok oma elupaika Belgias Essenis, kust juba esmaspäeva õhtul alustati teekonda järgmisele etapile Itaaliasse. Sel nädalavahetusel jätkuvad MM- ja EM-sarjad Pietramuratas (Trientino GP).

Talviku plaanib sel aastal kaasa teha kõik EMX125 klassi etapid, mida on veel ees seitse, viimane 25. augustil Rootsis Uddevallas. Lisaks osaleb ta suvel Moskvas toimuval juunioride MM-il ning Eesti meistrivõistlustel, mis stardivad 27. aprillil Karksi-Nuiast. 20. aprillil on Talviku stardis ka Holstre-Nõmme rajal Mulgikrossil.

Mis ootab ees pikemas perspektiivis? „Võtan praegu aasta korraga. See on mul viimane aasta juuniorite klassis. Järgmisel aastal tahaks sõita EMX250 klassis, kus on küll sama kategooria tsiklid mis MM-sarja MX2 klassiski, kuid osavõtutasu on MM-i 1000 euro asemel 500. Hea on see, et võistlused toimuvad koos MXGP sarjaga, mis tähendab, et rajad on tehnilised ja rasked. Iga klass on ettevalmistus järgmiseks klassiks. Ei tahaks seda vahele jätta ja kohe MX2 peale hüpata,” vastas Talviku.
Jörgen-Matthias Talviku Hollandi GP-l.

Milline näeb välja Talviku harilik treeningpäev?

„Kui välismaal oleme, siis teeme paar-kolm tundi päevas sõidutrenni. Kui sõidupäev ei ole, siis jooksu- või jõusaalitrenni ning vahepeal tegelen õppimisega (Talviku on Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane - toim). Teinekord on vaja tsiklit remontida. Niisama ei passi kunagi. Kogu aeg on tegevust. Sõidupäevadel käima poistega hommikul vara jooksmas ja siis on raja äärde minek. Sõidupäevad pole iseenesest pikad, aga kojuminek, asjade pesemine, söömine... Ning juba ongi õhtu käes ja uneaeg.”

Talviku Esseni baasi elamistingimustest:

„Meil on siin väike garaažike. Ülakorrusel on elutoad ja magamiskohad. Mina olen siin praeguseks kaks nädalat olnud. Nädala sees, kui võistlustele minek on, ööbime matkaautodes ja krossibussides.”

Sponsoritest

„Toetajatega on alati keeruline. Mul on mõned toetajad, kes mind aitavad, aga suuresti tegutsen perekonna toel. Iga kord käib üks raha ülelugemine ja pidev majandamine, et saaks Euroopasse tulla. Isa teeb korralikult tööd, et ma saaksin selle spordialaga tegeleda. Lihtne ei ole.”