„Kus see põis mul nüüd on? Oot, ma otsin selle üles – tahad?“ küsib Gerd ja hakkab vastust ootamata kodus kappe läbi tuulama. „Kuskil siin peaks ta olema. Raul ei jätnud kunagi midagi juhuse hooleks. Aga jah, mina ei võtnud kunagi dopingukütte kui vaenlasi, vaid ikka kui häid sõpru, kes aitavad ala puhtamaks teha. Vahepeal üks dopingukütt isegi elas minu juures ja aitas Liinal kodutöid teha. Maja ehitades ma isegi mõtlesin korra, et kas kempsu WC-potti üldse ongi vaja paigaldada? Pissida tuli ju alati purki. Aga Liina sekkus ja ütles, et ta on kõik mu veidrused üle elanud, aga see oleks liig – majas peab olema korralik kempsupott. Oota, Erich, kuhu sa lähed, ma vist tean, kus see seapõis on!“
***
„Andu, nagu ma selgitasin – loomulikult jääb sinu Valgas visatud 87.83 edetabelisse alles, aga alates järgmisest hooajast alustame rekorditega nii-öelda puhtalt lehelt.“
Andrus Värnik justkui ei kuulekski Teigamägi juttu. Ta vaatab pingsalt alaliidu presidendist mööda, ühte kindlasse punkti. Kui Teigamägi üritab vaadata samas suunas, näeb ta üksnes üle tee roomavat sajajalgset. Pintsakus Teigamägi sõõrmetesse tungib Antsla rammus õhk.
„Ühesõnaga, senised tulemused ei kaota kehtivust, aga lihtsalt praegused rekordiomanikud tõstetakse endiste rekordiomanike staatusesse. Mõistad?“ proovib Teigamägi selgitustööd jätkata.
Värnik võtab lapiku kivi ja viskab Nässmõisa järveveel lutsu – üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse…
„Ega meie, Andu, ise ei olekski hakanud midagi muutma. Aga need seal Euroopas nullisid kõik rekordid ja siis, noh…“
…kaheksa, üheksa, kümme, üksteist, kaksteist, kolmteist…
„Käsi on sul endiselt hea,“ pomiseb Teigamägi silmanurgast järvel hüplevat kivikest vaadates.
…neliteist, viisteist, kuusteist, seitseteist. Kivike hüppab seejärel veest maismaale ja jätkab seal põrkamist, kuni kaob lõpuks meeste silmist. Paar viivu hiljem kostaks nagu kellegi karjatus.
„Kuule, kas sa mulle 20 eurot saad anda?“ küsib Värniku äkitselt.
„Ikka. Aga milleks?“ uurib Teigamägi pintsakutaskust tengelpunga otsides.
„Sest päris nii need asjad ei käi. Lähen võtan kodust kapi tagant oma oda, vana hea iselendava, ja lähen vaatan sinna… Euroopasse! Tea, kas see raudtee, millest nii palju meedias jahutakse, on juba valmis? Me veel vaatame, kes keda nullib! Maailmameister oma rekordit niisama lihtsalt ära ei anna! Kuule, anna siis juba 40, tagasi vaja ka tulla. Või ei, kui juba võtsid rahakoti välja, anna kohe 100 – teeme väikese reispassi ka. Sa ju tuled minuga ühes nende eurotroppidega võitlema?“