Valimised läbi. Kas lapsed rasvuvad nüüd vähem?

 (5)
Laste liikuma saamine peab olema riikliku tähtsusega küsimus.
Laste liikuma saamine peab olema riikliku tähtsusega küsimus.Viktor Tund

Uued kohalikud omavalitsused on nüüdseks paigas ja tahaks näha, kas lapsed hakkavad tulevikus vähem rasvuma. Vaevalt.

Eesti spordiruum on killustunud. Kõige vastutusrikkam osa ehk noortespordi haldamine koos muu huvitegevusega kuulub omavalitsuste kompetentsi. See, kas Eesti lapsed rasvuvad edaspidigi, sõltub niisiis linnadest ja valdadest. Koolidele loota ei saa, sest kaks-kolm kehalise kasvatuse tundi nädalas ei anna ligilähedaltki vajalikku koormust.

Vaadates põhja ehk Soome, Rootsi, Norra ja Islandi poole, siis seal on noorte tervise parandamine kõige tähtsam ülesanne. Meil paraku mitte.

Kuivõrd võis valimiste eel debattidel kuulda või programmidest lugeda, mida parteid või liidud kavatsevad teha selleks, et lapsi paremini liikuma saada? Paar mittemidagiütlevat lauset, kui sedagi.

Tegelikult pole meil vaja, et lapsed kell 18 koju läheksid, vaid seda, et nad tegeleksid hoovispordiga õhtuni välja.

Üks lubas toetada laste huviharidust (mida tehakse niigi pearaha kaudu), teine soovis muuta huvihariduse kõigile kättesaadavaks, ent ei öelnud, kuidas, kolmas lubas laiendada spordikoolide võrku (mis on õige, aga peaks olema riiklik projekt), neljas toetada spordiklubisid ja edendada noorte tervisekäitumist (ääretult sisukas lubadus), viies…

Ühesõnaga võib rahvale ette visata mida tahes. Kahjuks. Isegi ulme läheb peale. Poliitikuks hakanud EOK president Urmas Sõõrumaa näiteks räägib aina sellest, kuidas koolide juurde tuleks ehitada võimlad, kus laps teeb pärast tunde trenni ja läheb siis kella kuueks koju. Tore. Kui koolis on 1000 õpilast, aga korvpalli mahub korraga mängima 20, siis oleks ju vaja 50 saali. Hea küll, algklasside tunnid lõpevad varem, mistõttu piisaks 25 võimlast…

Seotud lood:

Tegelikult pole meil vaja, et lapsed kell 18 koju läheksid, vaid seda, et nad tegeleksid hoovispordiga õhtuni välja. Just see annab vajaliku liikumiskoguse ja ka tervise. Ent sellest, kuidas lapsed hoovidesse tagasi tuua, ei räägi keegi.

Teemat kokku võttes tuleb öelda, et laste liikuma saamine peaks olema riigi, mitte omavalitsuste ülesanne. Kultuuriminister trummeldab rinnale, et arengustrateegiat „Eesti sport 2030” täidetakse jõuliselt, aga noored rasvuvad aina kiiremas tempos.