2016. aasta varakevadel, kui Eesti olümpiakomitee täiskogu valis ettevõtja Urmas Sõõrumaa ühehäälelise enamusega Jüri Ratase üle EOK presidendiks, mõtlesin, et pole hullu, äris hästi hakkama saav mees ei saa ju organisatsiooni juhina olla väga halb valik. Igapäevase, spordispetsiifilise töö teeb nagunii ära tegevjuhtkond, presidendi asi on leida raha ja hoida aatelist kurssi.

Kolme aasta jooksul olen selle mõtte õigsuses siiski mitu korda kahelnud.