Eesti suusasõbrad on ikka harjunud jälgima individuaaldistantse ja seal saavutatud kohti teatakse numbriliselt hästi. Samas võib kindla veendumusega väita, et Seefeldi MM-il oli eestlastel kõige suurem tõenäosus esikümnesse jõudmiseks just meeste sprinditeates.

Eestlaste juhendaja Anti Saarepuu tunnistas võistluse järel Kanal 2 eetris, et koosseisu paika pannes sai tehtud tema poolt vale otsus. Saarepuu saatis rajale Raido Ränkeli ja Marko Kilbi. Nagu ta hiljem tunnistas, siis oleks Ränkeli paariliseks pidanud ikkagi olema Karel Tammjärv.

Tammjärv jäeti aga kõrvale, kuna laupäeval sai ta rasketes oludes sõidetud suusavahetusega sõidus 27. koha ja järgmisena hakkas ta valmistuma kolmapäevaseks 15 km klassikasõiduks. Reaalsuses on selge, et mõlemal distantsil võib ta parimal juhul jõuda teise kümnesse.

Nagu Ränkeli sõit tõestas, siis tugeva paarilise olemasolul oleks seekord olnud reaalne jõuda ikkagi esikümnesse. Eesti spordis on tiitlivõistlustel kõrgetele kohtadele jõudmine aga teadupärast ülioluline. MM-il esikaheksasse jõudmine tagab koheselt kaheks aastaks Eesti Olümpiakomitee EOK B-kategooria toetuse. B-tase tähendab igakuist 1600 euro suurust palka ja 1400 euro suurust ettevalmistustoetust. Lisaks saaks treener kaks aastat iga kuu 1200 eurot palka.

Viimati suutsid Eesti murdmaasuusatajad end EOK palgale sõita 2014. aasta Sotši olümpiamängudel, kui 4x10 km sõidus saavutati kümnes koht (olümpial piisab B-taseme saavutamiseks kümnendast kohast).

Nii juhtuski, et seekord eelistati olukorda, kus Tammjärv keskendus individuaaldistantsidele ning sprinditeates jäeti parim võistkond välja panemata ja nii ei mindud püüdma ka EOK toetust.

Nagu elu näitas, siis kahel päeval järjest suutsid sõita aga mitmed mehed. Võidukasse Norra koosseisu kuulunud Emil Iversen ja Johannes Hösflot Kläbo läbisid mõlemad ka suusavahetusega sõidu, kuid tegid seda lõpuks üsna löntsival sammul ja olid pühapäeval väge täis. Kahel päeval järjest oli stardijoonel ka soomlaste sangar Iivo Niskanen.