Peep Pahv: väga rumal otsus, mis kahjustab tervet Eesti korvpalli

 (141)
Jaak Salumets
Jaak SalumetsFoto: Rene Suurkaev

Korvpalliliidu president Jaak Salumets rääkis valimiskampaania ajal sellest, kui tähtis on korvpalli areng regioonides. Paraku on alaliidu juhtide teod vähem kui aasta tagasi räägitule risti vastupidised.

Korvpalliliidu juhatuse eilsed otsused mitte anda seni Rakvere Tarvale kuulunud meistriliiga koht Rakveres loodud uuele klubile Viru Bull ning mitte teha kahe riigi meistrivõistlustel osaleva piirilinna Valga meeskonnale lätlastest mängijate litsentsitasude kohta erandit, töötavad otseselt piirkondliku korvpalli arengu vastu.

Rakvere Tarvas on aastaid olnud Virumaa korvpalli tugisammas. Meeskond, mille särgis mängimisest unistas iga trenni läinud poisiklutt. See oli stiimul, miks valida rohkete võimaluste seast - Rakveres on ju ka heal tasemel võrkpall, jalgpall, kergejõustik - just korvpall. Noored vajavad eeskujusid ning Tarva kaudu olid need käegakatsutavad.

Kaob meistriliiga, kaovad sponsorid

Tõsi, võib ju ütelda, et Rakvere korvpall on ise süüdi ning Tarvas mängis end Andres Sõbra juhtimisel nurka. Kõik on õige, kuid kas klubi finantsjuhtimises tehtud vigade eest on õige karistada mängijaid, fänne, neidsamu noori korvpallurihakatisi, tegelikult tervet Eesti korvpalli?

Seotud lood:

Sest olgem ausad, kaob meistriliiga meeskond, kaovad ka sponsorid. Korvpalliliidu juhatuse pakutud tee alustada uuesti teisest liigast ja tõusta nii-öelda sportliku printsiibi alusel meistriliigasse tähendab tegelikult seda, et eelolevaks hooajaks tuleb juba teises liigas mängimiseks moodustada meistriliiga tasemel meeskond.

Midagi ei saaks jätta juhuse hooleks, sest Eesti korvpallis on ühest liigast teise üleminekute võimalus üliväike: madalama liiga võitja peab mängima kõrgema liiga viimasega üleminekumänge. Ja see on kõik. Näiteks teise liiga teise ja kolmanda meeskonna saatuseks on proovida järgmine aasta uuesti. Naiivne oleks aga arvata, et näiteks Rakvere Lihakombinaati selline perspektiiv huvitaks ja nad jätkaks korvpalli suurejoonelisemat rahastamist.

See oleks aga suur võimalus juba teistele - jalgpallile, võrkpallile. Kui raha liigub nendele, tähendab see piirkonnas korvpalli hääbumist. Ilmselt Aivar Pohlaku või tema jüngrite näpud juba sügelevad, korjamaks üles selle, mille korvpalliliit maha viskas.

Korvpalliliidu otsus tuli olukorras, kus Rakveres oli olemas peasponsor, linna tugi ja uued entusiastlikud inimesed asja ajamas. Olid ka oma noored mängijad ning targalt tegutsedes oleks Virumaal tekkinud väga korralik püramiid. Ja mida peaksid nüüd tegema need noored mehed, kes eelmisel hooajal said Tarva rivistuses korraliku karastuse meistriliigas? Harrastustasemel 2. liigas mängimine on nende teel hüpe tagasi. Korvpalli säilimise asemel otsustati see Tallinnas istuvate isandate poolt likvideerida.

Korvpalliliidu juhatus oleks pidanud Rakverele meistriliiga koha säilitamiseks tegema erandi, kuna see olnuks mõistlik ja kasulik Eesti korvpallile laiemalt. Kummalisena kõlavad alaliidu juhtide jutud sportlikust printsiibist ja ausast mängust. Kus on need meeskonnad, kes ihkavad läbi sportliku printsiibi meistriliigasse tõusta? Millal üldse mõni meeskond kõiki reegleid järgides, ehk siis läbi esiliiga võitmise, meistriliigasse tõusis?

Kas tõesti vannuksid juhatuse liikmed käsi südamel, et kui leiduks näiteks inimene, kes moodustaks uue klubi ja garanteeriks sellele igal aastal miljon eurot, siis sellisele meeskonnale ei leitaks kohta meistriliigas? Mitte ei usu!

Valged lahmakad korvpallikaardil

Kui rääkida sportlikust printsiibist, siis kuidas läheb see kokku tõsiasjaga, et Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool võivad koduseid meistrivõistlusi mängida teistega võrreldes vähendatud programmi järgi? Tegemist on privileegiga, mida pole näiteks Leedus isegi Kaunase Žalgirisel. Ka see on ju erand.

Valus hoop anti ka Valgale. Korvpallijuhid on kurtnud, et piirilinna meeskond töötab tegelikult Läti korvpalli heaks. Selle asemel, et Valgat rohkem Eesti korvpalliga siduda, tõugati ta aga mõne tuhande euro ootuses hoopis enda küljest lahti.

Loe veel

Läti alaliit mõistab kahe riigi meistrivõistlustel mängiva piirilinna meeskonna erilisust ega käsitle selle eestlasi välismaalastena. See aga tähendab odavat litsentsi. Eesti otsustas, et erandit ei tehta. Valga klubi juhid on aga varem tunnistanud, et kuuest eestlasest ja kuuest lätlasest koosneva meeskonna jaoks neil raha ei jätku. Väidetavalt tuleks kuue lätlase eest tasuda 14 000 eurot litsentsimakse. Pole kindel, kas uues olukorras Valga üldse Eestis mängimist jätkab.

Rakvere kadumisega on Eesti korvpallikaardil suur valge laik Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa kohal. Valga kadumine muudaks valgeks ka kogu Lõuna-Eesti. Korvpall muutuks väga Tallinna keskseks (viis meeskonda), mille kõrval on vaid Tartu, Rapla ja Pärnu.

Korvpalliliidu juhatus ja president töötavad selliste otsustega oma spordiala vastu. Võimalik, et neil oli ka endal häbi, sest eile õhtul ei olnud kommentaarideks kättesaadav ei president Jaak Salumets ega ka peasekretär Keio Kuhi. Mõistetav, sest sellist rumalust ongi raske kommenteerida.