Nädala kommentaar: kuidas päästa kümnevõistlus kastreerimisest?

Rumalate muudatuste vältimiseks peab kergejõustikurahvas ise tarku lahendusi pakkuma.

Euroopa kergejõustikuliidu võistluskomisjoni ettepanek eemaldada kümnevõistlusest kettaheide ja teivashüpe ning muuta see kaheksavõistluseks, tekitas Eestis väikse pahameeletormi. „Mis kuradi kümnevõistlus see on, kui teivashüpet pole?” põrutas olümpiavõitja Erki Nool. Jah, teivashüppest loobumine oleks viga. See ala on tehniliselt keerukaim, esitades kümnevõistlejaks pürgijale suured nõudmised. Pelgalt füüsilisest talendist ei piisa, vaja on sihikindlust, õppimisvõimet ja julgust. Tegemist on kümnevõistlust defineeriva alaga – kuni teivashüppeni on alati veel kõik võimalik. Mäletate, kuidas USA katsevõistlustel saadud null läks Dan O’Brienile maksma koha olümpiatiimis ja tõenäoliselt kuldmedali? Teivashüppeta mitmevõistlus oleks liiga steriilne.

Kümnevõistlejad ja kergejõustiklased laiemalt ei saa aga võimalikesse muudatustesse üdini eitavalt suhtuda. Rumal oleks jaanalinnu kombel pea liiva alla peita ja probleemi – huvipuudust – eitada. Olümpial oli 60 000 pealtvaatajat mahutav staadion naiste seitsmevõistluse alguse ja meeste kettaheite eelvõistluse ajal võrdlemisi tühi. Staadioni tõi täis üksnes Usain Bolt, kes on lubanud järgmisel aastal pärast Londoni MM-i pillid kotti panna.