Märt Roosna | Vabandust, Erki Nool, aga see nali ei olnud sinu pihta! Ma lihtsalt ei mõista, miks kuninganna tahab end üles puua

 (19)
Märt Roosna | Vabandust, Erki Nool, aga see nali ei olnud sinu pihta! Ma lihtsalt ei mõista, miks kuninganna tahab end üles puua
Märt Roosna.Hendrik Osula

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada tõdemusest: ma ei soovinud kellelegi haiget teha. Igatahes kindlasti mitte meie austatud spordisangaritele või lugupeetud ametnikele.

Kaks päeva tagasi kirjutasin Delfis fantastikasse lahterduva veste pealkirjaga „Väljamõeldud dialoogid ehk kuidas Teigamägi teatab Värnikule, Uudmäele, Kanterile ja Noolele, et nende rekordid polegi enam õiged rekordid…“ Sain esialgu palju positiivset tagasisidet ja arvasin, et kõik saidki naljast aru.

Paraku siiski mitte. Olümpiavõitja Erki Nool ei pidanud teksti sugugi humoorikaks ega olnud rahul sellega, kuidas kujutasin tema reaktsiooni Eesti rekorditest ilmajäämise uudisele. Ka kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ei olnud põrmugi õnnelik.

Kui inimesed tunnevad end solvatuna, siis ilmselt tegin midagi valesti. Sest mul ei olnud vähimatki soovi neid haavata. Ausalt! Siinkohal vabandan Noole ja Teigamägi ees ja igaks petteks ka Gerd Kanteri, Jaak Uudmäe, Andrus Värniku, Anna Maria Oreli ja Reena Kolli ees. Ju mu nali läks üle piiri.

Seotud lood:

Aga las ma selgitan: keerasin teadlikult ja sihilikult vindi üle, et näidata, kui jaburaks on kergejõustik selle rekordite nullimise jutuga muutunud. See oli – vähemalt selline oli mu siiras taotlus – absurdihuumor! Pilamise objektiks oli Euroopa kergejõustikuliit. Eeldasin, et loos kujutatud eestlased ei tunne ennast puudutatuna, kuna kogu jutt oli kirjutatud ju niivõrd groteskses võtmes. No ma ju ei arva reaalselt, et Kanter on igaks juhuks pannud kõrvale seapõie uriiniga. Seda ei saa ju tõsiselt võtta.

Ühesõnaga, Eesti sportlasi ja spordijuhte pole praegu mingit põhjust kritiseerida. Küll aga ühinen Noole poolt välja öeldud seisukohaga, et kogu see rekordite nullimise mõte on täielik jaburus. Piltlikult öeldes on spordialade kuninganna kergejõustik ise endale vabatahtlikult paela kaela panemas.

Kindlasti vajab ala muutust ja reforme. Aga alustatakse väga valest otsast. Rekordid on kergejõustiku lahutamatu pärisosa. Trump pallimängude ja muude spordialade ees, kus ei saa resultaate kõrvutades välja selgitada absoluutset parimat. Jumal hoia – see on ju justkui ajamasin, mis võimaldab kõrvutada eri ajastute superstaare! Nüüd ollakse seda ära lörtsimas.

Selge, et rekorditabelis on kahtlasi numbreid, aga kindlasti ei ole mõistlik kõiki ausaid rekordiomanikke nende pärast ohverdada. Kui tõesti kustutatakse kõik enne aastat 2005 tehtud tulemused rekordiraamatust, muudetakse kogu rekordi kontseptsioon palaganiks. Pealegi mis annab meile alust uskuda, et tänapäeval püstitatud tulemused on ausad? Jah, dopinguküttide võtete arsenal on arenenud, aga keemia tööstused on ju ikka ja alati kaks sammu ees.

Tuletan meelde, et Euroopa kergejõustikuliit on üldse tulnud välja revolutsiooniliste ideedega. Õnneks pole enam palju kuulda olnud mõttest kärpida kümnevõistlus kaheksavõistluseks. Teine suur muutus, mida plaanitakse, on normatiivide kaotamine ja tiitlivõistlustele pääsejate selgitamine spetsiaalse edetabeli alusel.

Rekordite kaotamise plaan toodi avalikkuse ette väga toorel kujul. Justkui Euroopa alaliit oleks selle Euroopa rekordite osas ära otsustanud ja üritab nüüd maailma kergejõustikuliitu (IAAF) samale teele survestada. Pagan võtaks, leppige need asjad ikka kokku enne! Ei saa ju olla nii, et Tšehhi odaviskaja Jan Železný tulemus 98.48 ei kõlba enam Euroopa rekordiks, aga on maailmarekord edasi. Samamoodi jätab Euroopa alaliit liikmesriikidele vabad käed ehk see on puhtalt Eesti kergejõustikuliidu enda asi, kas meie rahvusrekordid ka ajaloo prügikasti lennutada või mitte. Teigamägi ei ole selles osas seisukohta võtnud, viidates vajadusele juhatuse koosolekul tekkinud olukorda kaaluda.

Halb uudis on see, et IAAFi president Sebastian Coe on võtnud rekordite revolutsiooni suhtes toetava seisukoha. Mine hulle tea, äkki teevadki tembu ära! Soovitaks spordijuhtidel tegeleda reaalse probleemiga: kuidas saada tänased ässad tihedamalt teineteise vastu võistlema? Just kõrgetasemeliste duellide puudus on kergejõustiku peaprobleem. Minu arust on lubamatu, et näiteks Usain Bolt ja Justin Gatlin on viimastel aastatel mees mehe vastu võistelnud haruharva, peaasjalikult vaid tiitlivõistlustel. Kergejõustiku suurimaks murekohaks ei ole rekordite ebausaldusväärsus, vaid terve hooaja vältava sportlasi tõmbava ja ala pildis hoidva MK-sarja puudumine. Teemantliiga on elitaarne kommertssari, kus võistlema pääsevad vähesed.