Klubikorvpalli nõrkus

Eesti klubikorvpalli tase on nigel. Balti liiga kolme riigi keskmike osalusel toimuval põhiturniiril jäi tänavu võitudega plusspoolele üksnes Rapla. Kohamängudes, kus lisandusid veel mõned Läti ja Leedu meeskonnad ning meie oma tipud Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool, on pilt veelgi kurvem.

Seda, et nii-öelda eestlaste lihtsurelikud meeskonnad play-off-ringides välja langevad, oli aimata. Kuid veerandfinaalides oli Tartul suuri raskusi Leedu eelviimase, Nevėžise meeskonnaga ja Kalev pääses Läti keskmiku Riia Baronsiga heideldes üle noatera. Naabrite tugevamatest meeskondadest ollakse ilmselgelt maas.

Muust maailmast ollakse kaugel ka klubikultuuri poolest. Rain Veidemanil pärast üleminekute akna sulgumist Kalevist lahkuda võimaldanud leping ei viita klubi juhtide soovile koostada meeskond, mis peaks läbi hooaja arenedes olema kevadeks tippvormis. Projektipõhisele lähenemisele viitab ka Kalevi korraliku duubli ja oma noormängijate puudmine.

Eestlaste rallihullus

Eestlased on alati olnud rallirahvas. Autoga kihutajatele elati kaasa sügaval nõukogude ajal, kui meie parimad heitlesid sotsialismimaade karikasarja võidu nimel, ja ka eelmise kümnendi esimeses pooles, kui Markko Märtin noppis MM-rallide esikohti. Nüüdne kumiir on Ott Tänak.

Parasjagu Mehhiko MM-rallil kihutav Tänak on teel tippu läbinud keeruka teekonna ja lõpuks jõudnud seisu, kus enne iga rallit oodatakse temalt võitu või vähemalt kohta esikolmikus. Paljuks ei peeta sügavatel öötundidelgi kiirukatsete vaheaegu jälgida ja tulemusest olenevalt ahastada või hõisata. Tänaku võimaluste arutamine on seltskonnavestlustes olulisel kohal. Paremate päevade tasemel rallihullus on tagasi ja Tänakul on võimalus tõsta see edasi uutele kõrgustele.