FIBA komejant jätkub
Rahvusvahelise korvpalliliidu (FIBA) peasekretäri nõunik Lubomir Kotleba (pildil) näitas Tallinna-visiidil Delfile usutlust andes diplomaatia kõrgpilotaaži. Pean silmas 70-aastase vanahärra vastuseid küsimustele, mis puudutasid EuroCupi sarjas ja EM-finaalturniiril osalemise asjus tekitatud segadust. Ülim, mis kõrge ametniku suust tuli, oli lausejupp: „Tuleb tunnistada, et see samm tõi kaasa küsitavusi.”
Tegelikult sai FIBA – näiteks kuulekust näidanud eestlaste suhtes – hakkama sigadusega. Sellistel puhkudel tuleks ametlikult vabandust paluda, mitte ajada häma stiilis „tegime nihke paremuse poole”. Ja just sellepärast on pigem tõenäoline, et FIBA süsteem ei korrastu niipea ja jääb igaveseks suurte poole kaldu.
Meeldiv valimishullus
Mägi või Kanter? Kanter või Kupper? Seim või Klavan? Balta või Sildaru? Ja nii edasi.
Parimate valimine tekitab alati vaidlusi. Vahel löövad kired ka sedavõrd laia tulena lõõmama, et natuke hirmus hakkab. Ent tundkem rõõmu, et meil on tänavu igas kategoorias tublisid kandidaate mõlemas, nii „sportliku saavutuse” kui ka „emotsiooni esindaja” mõttelises alajaotuses. Las nende tähtsust erinevalt väärtustavad hääletajad siis otsustavad oma usu ja südametunnistuse järgi. Arvamuste paljusus pidavat ju maailma ainult rikastama. Või tahaks keegi, et suvaline kuldmedal oleks alati kõige kaalukam või vastupidi, et võimutseks üksnes populaarsus? Kahtlen.
Ühest tõlgendust ei teki parima tiitlile niikuinii iial. Seega pole ka tarvidust valimiskorralduses suuri muudatusi teha.
