EOK maskiball ehk Muutkem reegleid!
Eile hilisõhtul kukkus tähtaeg ning selgusid EOK presidendivalimiste ametlikud ja lõplikud kandidaadid. Eesti Päevalehe trükkimineku ajaks oli klaar, et Jüri Ratasel oli nõutavad 15 toetajat rohkem kui kahekordselt olemas ja Tõnu Tõniste (18) ületas künnise üsna napilt. Erki Nool ajas eile viimast vajalikku häält taga, umbes sama piiri peal oli Urmas Sõõrumaa. Tänaseks on tulemused selged ja kandidaadid teada.
Eelnenud perioodi analüüsides tahan teha ettepaneku: vähendagem kandidaadi seisusse pääsemiseks vajalike toetajate hulka. Olgu selleks edaspidi viis, seitse või kümme. Praeguseks on kõigile selge, et 15 häält on keeruline kokku saada, ja usun, et mitte keegi pole tulevikus huvitatud valimistest, kus osaleb ainult üks või heal juhul kaks kandidaati.
Miks on 15 häält raske kokku saada? Sellepärast et paljud EOK liikmed ei julge kandidaatide seadmises üldse osaleda. Nad kardavad, et panustavad valele hobusele ja satuvad „vale poole” toetamise eest hiljem musta nimekirja. Käib totter maskiball: kõik üritavad kõigile naeratada ja keegi ei tea päris täpselt, mida teine tegelikult mõtleb. Kandidaatide ülesseadmise faasis avaldab alaliit toetust avalikult, aga lõppvalimine on salajane. Teada on õige mitu häält, mis kuu aja pärast rändavad praeguse kandidaadi juurest kellegi teise taskusse…
