LPäevik: Kirdil on kümme korda vähem võimalusi EOK palgale saada kui laskesuusatajatel

Alal ja alal on vahe. Ühel peetakse tiitlivõistlusi igal aastal kaks, teisel nelja aasta jooksul kolm. Et milles mure? Selles, et Eesti sportlased saavad EOK palgale ja toetusrahale üksnes siis, kui nad on tiitlivõistlustel edukad.

Freestyle-suusatamises toimub olümpiatsükli jooksul kaks MM-i ja üks olümpia. Kelly Sildarul on isegi hästi, sest ta võistleb kolmel alal ehk tal on üheksa võimalust EOK palk välja teenida. Magnus Kirdil on nelja aasta peale ainult viis võimalust – kaks MM-i ja EM-i ning olümpia.

Ent laskesuusatamine... Kolm MM-i, neli EM-i ja olümpia takkapihta. Pealegi kuus ala (distants, sprint, jälitussõit, ühisstart, segateade ja teade). Kui see kõik kokku arvestada, saab iga laskesuusataja tsükli jooksul suisa 48 võimalust Kirdi viie vastu. Tundub ebaõiglane.

Talvega on alati mure

Miks jäeti freestyle-suusatamise MM-il Park Citys naiste pargisõiduvõistlus ära? Sest talv on talv. Probleeme on olnud kõigil aladel ja aastaid.

Näiteks 2001. aastal läks murdmaa-MM-il Lahtis ühtäkki liiga külmaks ning naiste 30 km distantsil jäid medalid jagamata.

Laskesuusatamist härib ilm tihti, kuid sel alal on võistlused nihutatud teise paika ja hilisemaks. 1990. aastal toimusid Minskis ainult pikkade distantside sõidud, ülejäänud aladel mängiti medalid välja Oslos ja Kontiolahtis. Aastal 1999 oli Kontiolahti MM-il sedavõrd külm, et osa starte toimus Oslos. Aasta hiljem tehti tagasivahetus: teatesõidud jäid Oslos udu tõttu pidamata ja need tõsteti kaks nädalat hilisemaks Lahtisse.

Siit küsimus: miks ei võinuks pargisõidu MM-i lisada mõne järgneva MK-etapi programmi nagu laskesuusatamises?