KOMMENTAAR: Varsti võetakse ka rahvatantsijad EOK liikmeks

 (41)
Mait Riisman
Mait RiismanFoto: Vallo Kruuser

Tundub, et seekordseid EOK presidendivalimisi rahvale ette otsustatud farsini tõesti maha ei mängita. Praeguse seisu järgi otsustades ehk spordikeeles öeldult, läheb viimaste sekundite mänguks. Hea intriig.

Paistab, et spordirahvas on aastatega targemaks saanud ja endale Toompea meistrite poolt kokku traageldatud kotti seekord nii kergesti pähe tõmmata ei lase. Tahetakse otsustada ise. Ja juba see on võit. Kes siis kolmest - ärimees, poliitik või endine tippsportlane?
Millega keegi sõnavõttudest meelde on jäänud? Mul isiklikult on kõige rohkem kahju sellest, et ükski kandidaatidest pole kunagi olnud treener. Toetudes oma kogemustele, julgen väita, et just treeneri raske elukutse läbikäimine annab eelise nende ees, kes otsivad väljapääsu labürindist, mida meedia nimetab Eesti spordi juhtimise kriisiks. Kuigi ma kriisi ennast ei näe ja Eesti sport liigub nii nagu ta alati on liikunud, ei tohi unustada, et tegemist on valimiskampaaniaga, kus probleemide puudumisel tuleb nad välja mõelda. Kõige rohkem, nagu oodata võiski, räägib muidugi poliitik. Siin on äri- ja spordimehel palju õppida. Õhku täis pumbatud paksud põsed puhuvad tuult ega kavatsegi kortsu tõmmata. Õhku jätkub. Riigikogu kogemus loeb. Ikka need äraleierdatud fraasid Eesti spordisüsteemi täiustamise vajadusest, edasisest parandamisest ja koostöö arendamisest. Ideid polegi tuulepuhujast meelde jäänud, rääkimata mind isiklikult huvitavatest küsimustest. Näiteks kas poleks aeg EOK-d restruktureerida olümpia- ja mitteolümpiaalade alusel, eraldada tippsport harrastusspordist, invaspordist, kas poleks mõtet taastada haridussüsteemi juures spordikoolide süsteem. Anda osa funktsioone üle Sotsiaalministeeriumile. Kui EOK sellisel kontrollimatul viisil paisub, siis pannakse rahvatants ka varsti EOK liikmeks. See on ju samuti tervislik liikumine, aktiivne eluviis. Milleks meile Kultuuriministeerium?

Seotud lood:

Raha saamise eesmärgil on kõik visatud EOK ühisesse patta ja selles pajas toimub aastatepikkune käärimine. Egas me ometi veini ei valmista. Narr on vaadata, kuidas kandidaadid üksteise võidu kiivrid pähe tõmbavad ja mootorrattasporti arendavad, saalis hokit jälgivad ja veel igasugust valskust täis valimistsirkust teevad, millesse nad ise vaevalt usuvad. Paljud koostisosad lihtsalt selles spordipajas ei sobi omavahel kokku, nagu me ei saa ristata siili vaskussiga. Saame tulemuseks okastraadi. Siin peitub minu arust üks Eesti spordi probleemidest. Ma saan aru, et paljudel tõmbub kulm mu jutu peale kipra, aga öelge mulle, mida ühist on kaardimängijatel, kepikõndijatel, käesurujatel, tuletõrjujatel ja politseinikel (seda rodu ma võiksin pikendada) olümpiamängudega? Mis sport on Indiaca? Öelge mulle, kui ma nii rumal olen. Kõik need sportlikud ühendused on EOK liikmed, hääled valimistel! Vaid ette kujutada -121 EOK liiget. Kas poleks aeg EOK valimissüsteemi kõikide nende igaveste füüsiliste isikutega, kohutava hulga alaliitudega ja kõikvõimalike ühendustega muuta. Ekstreemspordist ma üldse rääkida ei julge. Paneme varsti kõik oma lapsed suuskadega käsipuudelt alla lasma. Kelle kael terveks jääb, see on võidumees. Raha tuleb hoopiski sinna suunata! Ma ei imestaks, kui homme esitaksid EOK-sse astumise avalduse lambapügajad, „Husqvarnaga“ puusaagijad ja saunalaval istujad. Ka neil aladel korraldatakse maailmameistrivõistlusi.

Mis puutub Korvpalliliitu, siis kasutades võimalust, küsiksin presidendilt, kas alaliidus pole siiani aru saadud välismängijate hulga mõttetusest rahvuskoondise arengule, kui oma mehed klubides mängu kurvade nägudega pingilt pealt vaatavad? Vabandage, mis noorte arendamise vajadusest te räägite. Uskuge mind, ma olen selle tee omal nahal läbi käinud, kõiksugu komiteedes, presiidiumites istunud, lollidega vaielnud. Tundub, et Riigikogu haamriga toksimine tuleb poliitikutel siiski paremini välja, kui Eesti spordile uue vundamendi ladumine.

Ja egas ka ülejäänud kaks kandidaati valulistel teemadel sõna pole võtnud. Puudu jääb karismaatikast, tugevast isiksusest. Tõnu Tõniste räägib vähe, aga kui midagi öelda ei ole, siis vähemasti niisama jahu ei aja, kasutab targalt vait olemise taktikat. Tundubki, et just tema poolehoidjatest sõltub paljuski presidenditooli tulevane omanik. Urmas Sõõrumaa jäi Tallinna TV debatis meelde oma punaste sokkidega. Muigab pidevalt Ratase jutu peale. Mina ka, sokkide peale. Kus ta küll niisugused on ostnud? Ei tea, kas Kaubamaja omanik, EOK Täitevkomitee liige, tutvuse korras hankis. Aga kui tõsiselt rääkida, siis Rotermanni kvartali, Audentese ja „Tere“ tennisekeskuse ülesehitaja kandidatuur muutub iga päevaga tugevamaks. Räägitagu tema puhul, mis omakasust tahes, aga Sõõrumaa taga seisavad konkreetsed teod, realiseeritud projektid. Äri käib vaid meie, lihtinimeste jaoks, nagu kommunistlikel laupäevakutel, ilma rahata, ainult anna ja tee niisama. Ärimaailmas kehtivad oma seadused. Väljakäidud lubadus Eesti spordiperele kõigepealt uus kodu luua, pärast EOK Pirita majast välja tõstmist, on eelolevatel valimistel Sõõrumaale väga tugevaks trumbiks. Pole kahtlust, et spordilembeline ärimees ka selle projekti realiseerib. Alaliidud ei pea vähemasti enam igaüks omaette mööda linna ruume üürima. Riik pole kahjuks siiani ühise spordikodu loomisele tähelepanu pööranud.

Meile pole vaja seletada, et EOK on põhikirja alusel mitteriiklik organisatsioon, aga mitte Spordiministeerium. Teame seda niigi. Aga me teame ka seda, et tippsporti rahastatakse riigi eelarvest ja saavutusspordi osatähtsuse alahindamine väikerahva arengus oleks juba strateegiline poliitiline viga. Mis aga puutub Spordiministeeriumisse, siis selle taastamise peale tasuks mõelda. Eelpool nimetatud probleemide kuhjumine EOK-sse ja funktsioonide ülekoormatus avaldab negatiivset mõju selle organisatsiooni otseste eesmärkide saavutamisele. Igatahes kes kolmest kandidaadist ka ei võidaks, EOK presidendi tööd hinnatakse olümpiamängudel võidetud või võitmata jäänud medalite järgi.

Kahju, et seekordsete valimistega nii kiire oli. Seli meeskonnale jäigi hinnang andmata. Vankrit hobuse ette ei rakendata, aga kui me nii juba tegime, siis tuleb ka see koorem uuel kutsaril Riosse vedada. Loodame, et sellisel imelikul viisil viimast korda.