Tabasin end mõttelt, et minu jaoks on kümnevõistluse jälgimine olemuslikult muutunud. Ei mäleta, et Erki Noole ajal oleks kuskil sisemuses olnud pidev hirm: kas nüüd saab vigastada? Jah, ärevust pakkusid ta etteasted alati, tihti jäi hea tulemus viimasele katsele ja tuli küüsi närida. Aga pidevat vigastusehirmu ei mäleta. Tagantjärele võib öelda, et Nool oli erandlikult hea tervisega atleet, kes mõõdupuuks ei passi.