Suurim mure ei peituvat aga medalite puudumises, vaid selles, et treenerid ja sportlased ei saa aru, miks muu maailm eest ära liigub. Trenni tehakse justkui palju, aga vahe aina kasvab.

Tekkis küsimus: äkki on meie omad ebaprofessionaalsed, ei käi ajaga kaasas ega tea, kuidas konkurendid treenivad, mida söövad, mida joovad?

Professionaalsust on võimalik lihtsasti kontrollida. Näiteks pärida atleedilt: kas tarvitasid skandaalset meldooniumit, mis kuulub tänavu keelatud ainete nimekirja? Kui tarvitasid, siis miks, ja kui ei tarvitanud, siis samuti: miks?