Ja niimoodi nad tapsidki võrkpallis üllatused

Kas tunduks normaalne, kui jalgpalli MM-il alustaks alagrupi võitja kaheksandikfinaali eduseisus 3 : 0?

Jalgpalli suurvõistluste naelaks on üllatusi sepistavad väikeriigid. Kui paljud oskasid pakkuda MM-i finaali Horvaatiat või EM-i veerandfinaali Islandit? Jalgpallis on see väikese skoori tõttu võimalik, Taavet võib heal päeval klohmida Koljatit. Pallimängudest on üllatuste tegemine kõige keerulisem võrkpallis, sest favoriit tuleb üle mängida kolmes geimis ehk kolm korda. Ei saa bussi parkida, mängu tappa ja eduseisu hoida. Seda on omal nahal tunda saanud Eesti koondislased, kes on EM-il kahel korral eduseisust Serbiale kaotanud.

Paraku ei mõtle maailma võrkpalliliidu (FIVB) bossid, kuidas asja põnevamaks muuta, vaid vastupidi – kuidas võrkpalli suurriikide positsioone kindlustada. Selles ei ole midagi üllatavat, ka võrkpalli Maailmaliiga skandaalse hingusele mineku ja Rahvuste liiga sünni juures võis näha suurte (ja rikaste) soosimist.