Eesti spordipoliitikast leiab ka positiivset

Viimasel ajal kuuleme spordisüsteemi või -süsteemituse kohta peamiselt negatiivset.

Jah – paljuski on kriitika põhjendatud, sest segadust ja peataolekut on olnud palju. Krooniline rahapuudus on meie spordiorganisatsioone ja sportlasi pikki aastaid saatnud. Arusaamatu katuseraha, subjektiivsus eri fondidest raha taotlemisel, riigiettevõtete kasumist spordi rahastamine, noortespordi raha paigalseis. Pärast seda, kui spordiseadusest võeti välja omavalitsuste kohustus oma territooriumil sporditegevust toetada, on siingi palju ebamäärasust. Olgu selle näiteks Tallinnas munitsipaalspordikooli ümber toimuv.

Kuidagi on siiski hakkama saadud ja ka rõõmustavaid tulemusi tehtud. Arvestades Eesti rahva demograafilist ja majanduslikku ressurssi, oleme isegi edukad olnud.