ARVAMUS: Sport ja tema tõeline tähendus on ohus. Pääsetee? Üliõpilassport

Majandusliku ja eetilise kriisi kontekstis, mis on viimastel aastatel mitte ainult Eesti, vaid ülemaailmses spordiliikumises kujunenud, on meie kõigi tegevus tunduvalt keerulisemaks muutunud. Spordi koht ühiskonnas, suhtumine sporti, spordipoliitika, spordi tegevus, juhtimine spordis ja spordi organiseerimine elab käesoleval ajal suuri muudatusi üle. Prioriteet omistatakse vaadatavusele, kommertslikkusele, kasumlikkusele, kusjuures „spordivaim“ jääb tagaplaanile.

Täna saavad spordi ümber ja ka sees üha enam elujõudu ohtlikud manipalutsioonivõrgud, kelle käes on äri - kasumile orienteeritud spordiorganisatsioonid, need võrgud on saamas enda valdusse poliitilised ja finants-esindusõigused spordis. Kuid spordi juures on ka lausa kuritegelikud grupeeringud. Kõigil neil on rahvusvahelised (riikideülesed) majanduslikud ja (või) poliitilised huvid. Nad ei ole huvitatud isegi mitte niivõrd kasumist, mida saab vahetult spordist välja viia, kuivõrd võimust spordiliikumise üle, nende huvi on saada enda kätte juurdepääs kõikjale spordis - spordi juhtorganitesse, riietusruumidesse, staadionitele, sotsiaalvõrkudesse ja massimeediasse. Selle kaudu õnnestub neil enamasti kasutada sporti kui instrumenti arendamaks hoopis kasumlikumaid kõrvalärisid, mis on loodud rahapesuks, ebaseaduslikele panustele spordivõistlustel, kokkuleppemängudeks, altkäemaksudeks, korruptsiooniks, poliitilisteks mahhinatsioonideks kuni spordi ideoloogia muutmiseni. Spordimaailm muutub üha enam ja enam sarnaseks „reservuaarile koos haidega“.

Sport ja tema tõeline tähendus on ohus. Olümpia- ja spordiliikumine kõige kõrgemal ja massilisemal tasemel on juba kokku puutunud selle probleemiga. Üliõpilassport on sellest suuresti siiani jäänud puutumata, kuid ka tema ei ole kaitstud selle ohu eest ja ei saa seda ohtu ignoreerida. Kahtlemata on ka rahvusvaheline üliõpilasspordi liikumine köitvaks märklauaks ambitsioonikatele organisatsioonidele, kes otsivad head platvormi oma kahtlastele kõrgrentaablitele ettevõtmistele.

Üliõpilassporti saab siiani siiski vaadelda kui puhast sporti, mille aluseks on võitluslik vaim ja mis on tihedalt seotud eetiliste väärtustega. Ta on opositsioonis räpase spordiga, mis on turuseaduste produkt ja mis on enamasti massimeedia mõju all, mis on rikutud dopinguga ja vägivallaga, mõjutatud ärist eesmärgiga saada kasu pettuse, korruptsiooni, maffiasidemete, poliitika ja ideoloogia abil.

Üliõpilasspordi eesmärk on anda sportlastele kompleksne haridus ehk võimaldada sportlastele saada hea haridus kas sportimise ajal või kohe vahetult pärast spordiga lõpparve tegemist. See eeldab muidugi spordiorganisatsioonide, kõrgkoolide ja riigiasutuste tihedat koostööd, et muuta õppimine atraktiivseks sportlaste hulgas.

Vähetähtis pole ka kaasava ühiskonna mõtteviisi juurutamine spordiliikumisse ja kogu ühiskonna juhtide ajudesse. See on ühiskond, kus kõik inimesed tunnetavad oma väärtust, nende erinevusi austatakse, nende põhivajadusi rahuldatakse. Noored inimesed saavad just nendeks, kes nad võiksid olla. See kõik on aga tihti vastuolus meie praeguse ühiskonnaga, mis elab üle dehumaniseerimisprotsessi, sest samal ajal organiseerivad finants- ja majandusvõimud füüsilist ja intellektuaalset vaesust.

Üliõpilasspordi prioriteet on suurendada järgmise põlvkonna huvi spordi vastu, et edasi viia spordi positiivse mõju mõtteviisi kõrghariduse ja spordi süsteemile tervikuna. Alati on tehtud panus „kahekordsele projektile“, et sport ja haridus toetuksid ühele kontseptsioonile, mis eeldab „puhta spordi“ teadmiste, arusaamade ja praktika täielikku integreerimist õppeasutuste programmidesse. Lõppeesmärgiks on tuleviku ülesehitamine üliõpilastega üliõpilaste jaoks, ülikooli ja linna jaoks. Tuleb arendada ideed, et ühendada kõrghariduses sport, õppimine, teadustöö, kultuur ja hea kasvatus. Tuleb arendada üliõpilaste harjumusi, teadmisi ja väärtusi, mis kasvataks neid püüdlema täiuslikkuse poole kõiges - nii füüsilises kui ka intellektuaalses arengus. Tegelikult peaks igat üliõpilassportlast, kes on „tänane tšempion“ vaatama kui „homse päeva liidrit“ tulevases poliitikas äris, hariduses, teadustöös, ettevõtluses.

Üliõpilassport peab minema külg külje kõrval olümpialiikumise ja teiste spordiorganisatsioonidega. Säilitades küll oma sõltumatuse, ei tohi unustada koostöö tähtsust.

Viimasel Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Liidu aastakoosolekul rõhutas ROK-i president Thomas Bach, et senini on olnud FISU ja üliõpilassport puhta taustaga, eriti viimaste skandaalide taustal. Samas pööras ta tähelepanu vajadusele leida uutele väljakutsetele uusi vastuseid. Kui probleeme ei lahendata organisatsiooni sees, siis ollakse sunnitud tulema neid lahendama väljastpoolt.

Sportlased, üliõpilased ja juhtivorganid peavad aru saama, et luues ükskõik millist optimaalset süsteemi võivad tingimused muutuda nii ajas kui ruumis, kuid eetika peab jääma konstantseks selles protsessis. Kui seda tingimust ei täideta siis ei saa sellist süsteemi kuidagi nimetada optimaalseks. Ebaaus sport, kehv haridus, eetika puudumine on hukutav kogu spordile ja tema ideaalidele. Ühiskonnal, mis on ära lõigatud oma olemusest, oma hingamisest, eetikast, oma vaimsusest, ei ole mingit tulevikku.

Et aidata Eesti spordil vastata neile puhta spordi ootustele on aeg töötada välja projekt puhta spordi ja igakülgse hariduse jaoks, mis soodustab sellise ühiskonna loomist, mis annab kõigile võrdsed võimalused.

See projekt peab

* aitama sportida ja omandada kõrgharidust vastastikku kasulikul moel.
tõstma esile puhta spordi idee, mis on rajatud ausale võistlusele ja on vahetult seotud moraalsete väärtustega.
* aitama kaasa kõrghariduse programmi arengule, mis ühendab sporti, õppimist, teadustööd ja head kasvatust interdistsiplinaarsel alusel.
* aitama üles ehitada õiglast ühiskonda, mida iseloomustab ühtsus ja kõigi osalemine arengus. Kõik inimesed peavad tunnetama oma väärtust, erinevust tuleb austada ja rahuldada nende põhivajadusi. Noorsugu peab omama võimalust täiel määral realiseerida oma potentsiaali ja teha oma tuleviku suhtes vaba valiku.
* tõstma esile eetika mõiste, mida kasutatakse standardina, mis eristab õiget ja ebaõiget sotsiaalset käitumist. See ei ole absoluutne, aga parim variant tegutsemiseks antud ajamomendil. Eetika peab kaasa aitama keerukate situatsioonide analüüsimisel, mis tekivad erinevate ürituste raamides, aga samuti vaidlusküsimuste lahendamisel.

Maailma sport otsib uut teed. On saabunud aeg, et lasta süttida tähtedel. Eesti spordis tervikuna peab valitsema kogukondlikkus, solidaarsus, pikaajaline strateegia, aga samuti puhas sport, igakülgne haridus, õiglane ühiskonda lülitumine.

Nende põhimõtete järgimisel on tulevik meie päralt!