USA-s oivaliselt esinenud Tattar: „Suvel olin täielik inimvare. See oli hetk, mil mõistsin, et vajan abi”

Mis on aidanud kettagolfar Kristin Tattaril hooaega hästi alustada? Usu või mitte, aga suuresti uni.

Eemalt vaadates jääb mulje, et 29-aastane Tattar on supernaine: särav, osav, kindel. Iga Eesti kettagolfi sõber elab talle kaasa ja tunneb uhkust. Pärnust pärit Tattar otsekui võlub kettad elegantse liigutusega korvi, suutes ülimalt psühholoogilisel spordialal pingetest üle olla. Sel hooajal pole ta disc golf’i Mekas USA-s kordagi poodiumilt välja jäänud. Maailma parimate naismängijatega konkureerides on ta saavutanud kolm võitu, kolm teist ja kaks kolmandat kohta, teenides auhinnarahaks 23 845 dollarit. Jonesboro Openil edestas ta järgmist koguni kümne viskega, sellist üleolekut näeb tänapäeval harva.

„Tuleb rahul olla. Ma ei anna endale tulemuste põhjal hinnanguid. Vaatan iga võistlust eraldi: mis läks õigesti, mis valesti. Iga võistlus annab midagi, millest õppida. Kui töötad õigete asjade kallal ja õpid vigadest, siis head tulemused on n-ö paratamatu osa.”

Tattar meenutab veidi tennisekorüfee Roger Federeri. Ta on analüüsiv, viisakas ja tagasihoidlik, ei pritsi süüdistusi, isegi kui võiks, jutust kumab läbi tänulikkus ning austus spordiala ja kaasvõistlejate vastu. Ta ei häbene ka tunnistada, et pole tegelikult supernaine, temalgi on nõrkusi ja raskeid hetki. Edu taga on kõva töö.