„Kui võimalik, siis ma tahaksin surra mängijana. See on mu tõeline soov. Soovin olla surres Kazuyoshi Miura, jalgpallur. Mitte endine jalgpallur.”

Ta sündis viis aastat enne Mart Poomi. Jaapanlase eakaaslased olid ammuilma vutiplatsidelt lahkunud Ott Mõtsnik ja Igor Prins. Kui Miura sõlmis Brasiilias esimese profilepingu, siis Ragnar Klavan alles sündis ja Aivar Pohlak oli Oru põhikooli õpetaja, kes kirjutas lasteluuletusi. Miura karjääriga võib ühel ajal ära jutustada terve Eesti jalgpalliloo ja seda me teemegi.

1982. 15-aastane Miura otsustab teha elus kannapöörde. Ta jätab pooleli õpingud Shizuoka Gakueni koolis, pakib asjad kokku ja reisib ihuüksinda Brasiiliasse, et viia ellu unistus saada profijalgpalluriks. Treenima hakkab ta São Paulo Juventuse noortesatsis.

Eesti suurim tulevikulootus Ott Mõtsnik siirdub Riia Daugavasse, ent naaseb peagi kodumaale. Koduliigat domineerivad venelased, tšempioniks tulnud Tallinna Tempo ja teise koha saanud Jõhvi Estonia Kaevanduse ridades eestlasi pole, küll on aga mõni pronksile tulnu Pärnu Kalakombinaadis (Tarmo Rüütli, Jüri Saar jt). Aivar Pohlak on 20-aastane tudeng Tallinna polütehnilise instituudi masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal.