VIDEO | Kohtunike juht selgitab Viimsi medalilootustele kriipsu peale tõmmanud korvpallireeglit, mida muudeti kindlal põhjusel

Viimsi/Sportlandi korvpallimeeskond kaotas Eesti meistrivõistluste neljanda veerandfinaalmängu Tartu Ülikool Maks&Mooritsale pealtnäha jabural moel.

Pärast seda, kui Viimsi mängujuhi Rait-Riivo Laane läbimurre viigistas seisu 2,4 sekundit enne lõppu 68:68 peale, astus nende lätlasest keskmängija Ronalds Zakis tartlaste väljasöötu takistades üle otsajoone. Viimase kahe minuti jooksul tähendab see automaatselt tehnilist viga ja vastastele vabaviset.

Tartu tagamees Braxton Huggins tabas ja kuna pall jäi seisul 69:68 Tartule, ei tekkinud Viimsil enam võimalust mängu enda kasuks kallutada. Kui Zakis poleks eksinud, läinuks kohtumine ülisuure tõenäosusega lisaajale, sest nii lühikese aja jooksul olnuks Tartul oma korvi alt palli mängu pannes raske skoori teha. Tartu võitis seeria 3:1 ja kohtub pühapäeval algavas poolfinaalseerias TalTech/Optibetiga.

Zakise tehniline viga:

Eesti korvpalliliidu kohtunike divisjonijuhi Aare Halliko sõnul on reegel viimase kahe minuti jooksul sellisel moel kasutusel 2018. aastast. Varem anti üle otsajoone astujatele esimesel korral hoiatus ja kavalad treenerid hakkasid seda ära kasutama.

“Võistkonnad hakkasid mängu lõpus kasutama varianti, et pärast minutilist vaheaega võeti kõigepealt kaitseasend üles, lasti meestel jooksma hakata, et näha, mida vastane teha tahab. Mängijale, kes segas audi sisseviskajat, anti ülesanne teisel-kolmandal sekundil üle joone astuda, et võtta hoiatus. Sellega nähti ära, mida vastane teeb ja oli võimalus kaitse uuesti paika panna. Reegel toodigi sisse selleks, et vältida hoiatuse võtmise näol eelise saamist,” rääkis Halliko, kes oli eilses mängus üks kolmest vilemehest.

Kohtunikud jälgivad reegli täitmist terase pilguga. Üle joone ei tohi minna ükski kehaosa, sealhulgas ka käed. 34-aastane Zakis astus joonest üle ligi poole meetri võrra ja kohtunikel oli nii ilmselge eksimuse puhul võimatu vile suhu jätta.

“Zakis läks nii palju üle joone ja lisaks jooksis vastasele järgi, et teda takistada. See oleks tehniline viga olnud ükskõik millal, mitte ainult viimase kahe minuti jooksul,” ütles Halliko.

“Meil on näiteid olemas ka viimase paari hooaja Euroliigast, kus mängija oli sentimeeter joone peal ja anti tehniline. Mängija polnud nõus, aga pärast ütles kohtunike pealik, et vile oli õige. Mängijatele öeldakse, et seda ei tohi teha ja nad on sellest teadlikud. Seda reegilt ei tehtud täna, vaid on kehtinud juba paar aastat. Kui mängija selle vastu eksib, siis on ta süüdi,” lisas ta.

Hallikole ei meenunud, kas Eesti liigas on üle otsajoone astumine varem mõne mängu tulemust nii suurel määral mõjutanud. Küll tuli talle meelde juhtum 2020. aasta märtsis peetud VTB Ühisliiga kohtumisest Kalev/Cramo ja Astana vahel, kus Kasahstani klubi pallur Dušan Ristic korjas endale 13 sekundit enne lõppu samasuguse tehnilise vea. Ent toona oli Kalev/Cramo erinevalt Tartust eduseisus – Zakise eksimus oli märksa olulisem.