1923. aastal asutatud Villarreali jalgpalliklubi mõjub Euroopa gigantide kõrval mitmes mõttes väiksena. Kui reeglina tulevad edukad jalgpalliklubid suurlinnadest, siis Villarreal on ilmselge erand. Kui nende kodustaadion Estadio de la Ceramica mahutab 23 500 inimest, siis kogu linnas elab 50 500 inimest ehk linn on väiksem Eesti suuruselt kolmandast linnast Narvast (57 000 elanikku).

Väikelinnale omaselt on Villarreali fännid meeskonnaga sisuliselt üheks kasvanud. Juba klubi loomise järel sooviti meeskonna ümber koondada väga tihedat kogukonda. Nii lubati naisi jalgpallimängudele tasuta ja eesmärk sai sellega üsna kiiresti täidetud.

Väiksusele vaatamata on Villarreal läbi aastate olnud edukas. Meistrite liiga poolfinaalis mängitakse teistkordselt. Esimesel juhul jõuti nii kaugele 2005/06, kui kahe mängu kokkuvõttes jäädi 0:1 alla Londoni Arsenalile. 2008/09 jõuti veerandfinaali ning taas kaotati Arsenalile. Hispaania liigas on nende parimaks tulemuseks teine koht 2007/08.

Seejuures jõudis Villarreal Hispaania kõrgliigasse esmakordselt alles hooajaks 1998/99. Seejärel langeti kohe küll esiliigasse tagasi, kuid kerkiti sama kiiresti jälle üles. Esiliigas mängiti ka hooajal 2012/13, kuid sel sajandil ongi see jäänud ainsaks korraks.

Käte vahel on hoitud aga ka suuri trofeesid. Mullu krooniti Villarreal Euroopa liiga võitjaks. 2003. ja 2004. aastal viidi koju Intertoto karikasarja esikohakarikas.

Mullune edu ehk Euroopa liiga võit oli Villarreali jaoks isegi mõneti loogiline. Alates 2020. aasta suvest on Villarreali tüüri juures Unai Emery, kes aastate jooksul teinud nii mõnigi kord imet. Hooaegadel 2013/14, 2014/15 ja 2015/16 tüüris ta Euroopa liiga võitjaks Sevilla. 2018/19 viis ta finaali aga Londoni Arsenali.

Täna õhtul on Villarrealil Meistrite liiga poolfinaalis ees siiski üsna keeruline ülesanne. Avamängus jäädi võõrsil Liverpoolile alla 0:2 ehk vähemalt lisaajale jõudmiseks on vaja lüüa kaks vastuseta väravat.