Ilveselt pikk õhulend, Valge Välk kordas Carl Lewise saavutust, leedulase hull jooks ja Semenya tulutud rekordiparandused
* Juba varem on huvilistele teada antud, et 20-aastane Marleen Mülla viis USA-s Vermillionis Eesti teivashüppe rekordi 4.42-ni. Aga mis rekordiga tegu on? Kuna ilm oli väga halb, tuli hüpata sisehallis. Seega peaks tegu olema nii Eesti absoluutse kui ka siserekordiga. Huvitav on aga see, et tulemus on ka WA maailma hooaja väliedetabelis, Mülla hoiab 19. kohta. Eurooplastest on ta kolmas. Kolm naist on ületanud 4.70, mis on ka MM-normiks.
Video rekordhüppest.
* Kaugushüppaja Lishanna Ilves lendas Texases Wacos lubatust tugevama (+4,7 m/s) tuule toel 6.52 ja sai teise koha. Ta tõi Nebraska ülikoolile punkte ka kolmikhüppes, kus teenis 12.54-ga (tuul +5,6 m/s) seitsmenda koha. Lisaks aitas Eestis Mikk Jooritsa käe all treeninud 21-aastane Ilves oma võistkonda 4 x 100 m teatejooksus, aeg 46,20 andis kaheksanda koha.
Kui arvestada sisse ka kõik tugevama tuulega tehtud hüpped, siis on eestlanna kaugushüppe hooaja pingereas 6.52-ga 27. Tänavu korduvalt tuule tõttu tulemusest ilma jäänud Ilvesel on reeglipäraselt kirjas 6.15. Hooaja edetabelijuhiks on 6.89-ga Ghana atleet Deborah Acquah, lubatust tugevama (+2,5 m/s) tuule toel on nigeerlanna Ese Brume ületanud ka seitsme meetri joone – 7.08.
Lishanna 23-aastane õde Johanna Ilves viis Wacos 100 m tõkkejooksus isikliku rekordi 13,80-ni, tõustes tabelis 208. reale. Kokku on maailma edetabelisse sel alal juba praegu sisse kantud 877 naise tulemused (viimane aeg 14,80; mõistagi on maailmas seda distantsi jooksnud oluliselt rohkem naisi kui 877).
* 21-aastast Matthew Bolingut kutsutakse Valgeks Välguks ja haip tema ümber on olnud kõva. Sel hooajal on ka tulemused üha kõvemaks läinud, ta läbis esmalt Gainesville’is 100 m ajaga 9,98 ja laupäeval Atlantas kerges vastutuules (-0,9 m/s) 200 m 19,92-ga. Sellega osutus Boling ajaloos alles teiseks meheks, kes purustanud 10 sekundi piiri 100 m, 20 sekundi piiri 200 m jooksus ning 8 meetri piiri kaugushüppes (Bolingu rekord on 8.02). Kes oli esimene? Ei keegi muu kui legendaarne Carl Lewis.
200 m pani end proovile ka 60 m maailmarekordimees Christian Coleman ja temagi sai ajaks 19,92. Kiiremad on tänavu olnud Fred Kerly (19,80) ja Michael Norman (19,83).
Seevastu vahepeal segastel ajaoludel 9,88 sekundiga 100 m edetabelit juhtinud Ilias Garcia, kelle tulemus hiljem tühistati, pole vahepeal enam imeaegu jooksnud. Walnutis sai ta 2,5 m/s puhunud tuule toel ajaks 10,11. Järelikult oligi see 9,88 lihtsalt ajavõtusüsteemi vemp.
* Jah, jällegi tugevama tuulega (+3,3 m/s), aga ikkagi jaburalt hea – ameeriklanna Brittany Brown pühkis Wacos üle staadionisirge ajaga 10,66! 27-aastase sportlase isiklik 100 m rekord oli tänavuseni 11,21, aprilli alguses sai ta esmakordselt ametlikult jagu 11 sekundi piirist (10,99) ja nüüd juba selline aeg.
Reeglipärastest tingimustes (tuul kuni 2 m/s) suutis senise liidri Elaine Thompson-Herahi (10,89) troonilt tõrjuda kaks sajandikku väledam olnud ameeriklanna Cambrea Sturgis.
* Eesti parim vasaraheitja Adam Kelly lennutas kolmapäeval 7,257-kilose heitevahendi TTÜ karjamaad meenutaval staadionil 71 meetri ja 65 sentimeetri kaugusele. USA-s kasvanud, kuid alates 2019. aastast Eestis harjutava ja meie riiki esindaval 24-aastasel mehel jäi oma 2018. aastast pärinevast isiklikust rekordist puudu vaid 27 sentimeetrit, edetabelis on ta 56.
Kelly eelmine võistlus, kus ta heitis 70.98.
* Meeste 110 m tõkkesprindi tabeli tipust leiame mehe, kes selle hooaja järel ala vahetab. Nimelt on 27-aastane ameeriklane Devon Allen sõlminud lepingu NFL-is mängiva Philadelphia Eaglesiga. Allen plaanib osaleda Eugene’is toimuval MM-il ja seejärel üritab läbilööki Ameerika jalgpallis. Efektne oleks muidugi lahkuda tipus, avastardil näidatud aeg 13,12 annab selleks lootust. Tokyo olümpiavõitja Hansle Parchment on 13,20-ga teisel kohal.
* Rasmus Mägi leivaalal ehk 400 meetri tõkkejooksus viis 26-aastane ameeriklane Khallifah Rosser hooaja tippmargi 48,26-ni. Arvestades, et Mägi nimel olev Eesti rekord on vaid 15 sajandiku võrra kiirem, siis Eugene’i MM-ile mõeldes on tegu kindlasti meie mehe tõsise konkurendiga.
* Meeste 400 m jooksus viis Bahamalt pärit Tokyo olümpiamängude võitja ja valitsev maailmameister Steven Gardiner hooaja tippmargi 44,22 sekundini.
* Seitsmevõistleja Pippi Lotta Enok läbis laupäeval USA-s 200 m ajaga 25,29. Kümnevõistleja Johannes Erm hüppas Atlantas teivast 4.70 ja viskas oda 52.67.
* Millega tegeleb kõmuline Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja Caster Semenya? Kuna tal on keelatud osaleda distantsidel vahemikus 400 m – 1 miil, siis üritab ta paremaks saada pikematel võistlusmaadel. Ja ongi saanud. 800 m jooksu kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister on parandanud isiklikku rekordit nii 3000 m distantsil (9.04,20-lt 8.54.97-le) ja ka 5000 m jooksus (15.32,14-lt 15.31,50-le). Aga tolku on sellest vähe. 5000 m jooksu MM-norm on jätkuvalt väga kaugel – 15.10. Midagi pole teha, Semenya kehatüüp (jõuline, kaal 72 kg) sobib keskmaaks, aga mitte pikamaajooksuks.
* Lõpetuseks lähme klassikalisest kergejõustikust pisut eemale, aga mitte sugugi kaugele. Leedu ultrajooksja Aleksandr Sorokin, kes hoidis varem enda käes 12 ja 24 tunni ning ka 100 miili maailmarekordeid, purustas Suurbritannias Bedfordis 100 km distantsi maailmarekordi. Jaapanlane Nao Kazami läbis neli aastat tagasi selle distantsi 6:09.14-ga, Sorokin sai aga nüüd ajaks 6:05.41. See teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 3.39! Metsik! Tundub, et Rait Ratasepp ja Sorokin võiksid välja nuputada mingi mõlemale sobiliku formaadi, kus omavahel rinda pista.
Eestlaste TOP8 maailma edetabelis: 2. Janek Õiglane (kümnevõistlus) 8405, 19. Marleen Mülla (teivashüpe) 4.42, 21. Eerik Haamer (teivashüpe) 5.50, 29. Kristo Simulask (kümnevõistlus) 7433, 56. Adam Paul Kelly (vasaraheide) 70.98, 66. Karl-Oskar Pajus (kümnevõistlus) 6953, 75. Lilian Turban (kõrgushüpe) 1.78, 101. Lishanna Ilves (kaugushüpe) 6.15.