Wembley staadionile kogunes WBC tiitlimatši vaatama koguni 94 000 pealtvaatajat, mis on ühtlasi teise maailmasõja järgne Briti rekord, kuid paraku osutus madin ise üpriski ühepoolseks.

33-aastane Fury kontrollis matši algusest lõpuni välja, hoides vastast pideva löökide laviini all ning kasutades oskuslikult oma suuremat kasvu Whyte rünnakute tõrjumiseks. Seda kõike kuni kuuenda raundini välja, mil Whyte saadeti võimsa lõuahaagiga karjääris kolmandat korda ööbikuid kuulama. Kuigi 34-aastane poksija näitas visa hinge ja soovis kõigest väest matši jätkata, siis paraku jalad teda enam ei kandnud ja kohtunikul ei jäänud midagi muud üle, kui tehnilise nokaudiga Fury võitjaks kuulutada.

Fury jaoks oli tegu karjääri 32. võiduga, millest 23 on tulnud nokaudiga. Ühtegi kaotust ta profikarjääri jooksul tunnistama polegi pidanud ning vaid korra, Deontay Wilderi triloogia avalahingus, on väljunud ringist viigilise tulemusega.

Whyte sai 28 võidu kõrvale kirja karjääri kolmanda kaotuse. Varasemalt oli ta alla jäänud nii Anthony Joshuale kui ka Aleksandr Povetkinile.

Fury andis juba enne eilset ringi astumist teada, et soovib matši järgselt kindad varna riputada ning oma lubadusest britt taganeda ei kavatse: "Juba pärast Wilderi triloogiat lubasin oma abikaasale, et nüüd on kõik ning tegelikult ma ei kavatsenudki enam uuesti poksima asuda. Juhuslikult avanes aga võimalus veel korra Wembleyl madistada ning raske südamega võtsin pakkumise ka vastu. Nüüd on see tehtud. Olen oma karjääri üle väga uhke," andis Fury pressikonverentsil oma lõpetamisest teada.