Märtsi lõpus toimunud Rahvuste liiga play-out-mängus Küprosega sai Eesti jalgpallikoondis teatavasti ühe ajaloo valusaima kaotuse. Vassiljevi sõnul on seda siiani raske aktsepteerida ja päeva lõpus ei ole keegi juhtunuga rahul. „Ükskõik, mida ma praegu ütlen, kõlab ilmselt nagu vabandus. Seda ma ei otsi, aga on asju, mis mõjutavad meiesugust koondist rohkem kui teisi,“ ütles ta Betsafe’i podcast'is.

Kui peale esimest kohtumist oldi pigem optimistlikud, siis teine mäng oli Vassiljevi sõnul närviline, sest koondise jaoks ei ole palju sellise kaaluga mänge. Tema hinnangul on raskeimad kohtumised sellised, kus on vaid üks võimalus seisu ümber pööramiseks. Küprose vastu oli koondisel see moment, mida aga ei suudetud realiseerida. Kapteni sõnul ei oldud piisavalt ohtlikud, teisalt vastane tegi kaitses suurepärase partii.

Kui tõsiselt Vassiljev kriitikat võtab, eriti kui tema nimi personaalselt läbi käib? „Viimastel aastatel olen sellega harjunud – keegi peab vastutama ja ilmselt see olengi mina. Võib-olla on hea, et noortel on, kuhu taha pugeda,“ nendib ta ning küsib, kas tal on üldse objektiivset põhjust juba karjääri lõpetamiseks. „Miks ma pean loobuma asjast, mida ma armastan, et kellelegi teisele koht teha? Flora on tippklubi ja kui ma mängin seal põhikooseisus, siis miks ma ei peaks kuuluma koondisesse.“

Kümme aastat on möödunud ajast, kus Eesti jalgpallikoondis jõudis play-off'i, kuid ei lunastanud kohta finaalturniiril. Vassiljevi hinnangul oleks Tarmo Rüütli pidanud peatreenerina saama veel ühe EM-valiksarja. „Teha revolutsiooni hetkel, kus uuel peatreeneril ei olnud arusaamist ja aega – kahjuks raiskasime hea võimaluse. See oli võib-olla hetk, kus hakkas kõik allapoole liikuma,“ sõnas ta. Kuigi Vassiljev kinnitab, et suhtub alati uutesse treeneritesse toetavalt, siis Rüütli ajal suudeti kaotusseisust välja tulla, mis on Eesti-suguse koondise jaoks väga tähtis. „Ta sai täpselt aru, milline peaks olema koondise sisu, treeningprotsess ja ettevalmistus ning oli ka ainus treener, kelle ajal mängisid kõik 23 meest erinevates klubides – see polnud lihtne.“

Noortekoondistest rääkides sõnab Vassiljev, et ta vaatab olukorda murelikult. „Suurim probleem pole isegi see, et nad saavad suuri kaotuseid, vaid pigem tekitab muret see, kuidas mängitakse ja kas keegi suudab näidata, et ta on oma tasemest kõrgem. Noorte mõtteviis peab muutuma, keegi meid Euroopas ei oota. Kui seda mõistetakse, siis ehk pingutavad rohkem,“ ütles Vassiljev.

Tema mängis noorena Tallinna Jalgpallikoolis, kus oli koos punt erinevatest klubidest. Reformi järgselt on praegu ainuüksi Tallinnas 150–200 klubi ja talendikad lapsed lähevad Vassiljevi sõnul laiali. Klubid poleks nõus neist loobuma, sest taga on rahastusmehhanismid ja sponsorid ning laste jalgpall on nii tugevalt seotud saavutustega. Tema hinnangul peaks põlvkond muutuma naturaalselt, mitte kunstlikult.

Kui kunagi oli Eesti koondis TOP 50 sees, siis tänaseks ei kuuluta enam isegi 100 parima hulka. Vassiljevi sõnul võiks me ennast positsioneerida 60-80 piirile, aga selleks peavad mängijad tasemel olema. „Me võime olla pettunud, et kukkusime koondisega D-divisjoni, aga kui vaatame, kes mängivad C-divisjonis, siis me ei ole kindlasti neist tugevamad.“

Kuna suur küsimus on avalikkuse seas koondise komplekteerimise üle, siis küsib Vassiljev, kas me suudame nimetada viis mängijat, kes annaks praegu midagi meeskonnale juurde. Mitmed noored on tema sõnul saanud võimaluse, aga pole seda erinevatel põhjustel ära kasutanud. Lihtsalt kellegi toomine ei ole koondise kapteni arvates mõistlik ja annab teistele mängijatele vale sõnumi.

Kuigi on kindel, et Vassiljev tahab peale karjääri lõpetamist jääda jalgpalli juurde, siis on veel raske öelda, kus ta treeneri kohale astub. „Mul on hea meel, et esimesed litsentsid on tehtud. Praegu olen natuke seotud ka Flora duubliga. Millal, kus ja kuidas see toimub, on veel raske öelda, aga loogiliselt võttes jätkan peale mängimist karjääri Floras. Kuid elu teeb muidugi oma korrektuure,“ ütles ta ning kinnitas, et üks eesmärkidest tulevikus võiks olla koondise peatreeneri koht, mille väärimist plaanib Vassiljev treeneritööga tõestada.