Kristjan Ilves: kui nüüd suusad nurka visata, siis jääks kõik viljad maitsmata
Betsafe’i podcast on jõudnud poolesajanda episoodini ning stuudios on kahevõistleja ja üks edukamaid Eesti sportlasi tänavustel taliolümpiamängudel – Kristjan Ilves. Ta avaldab Norras treenimise tagamaid ning räägib, millise strateegiaga on ta niivõrd kiire arenguhüppe teinud. Samuti arutletakse väljakutsete üle suusarajal, enesekindlusest tippspordis ja ootamatust koroonaviirusega nakatumisest olümpial Pekingis. Ilves tõdeb, et leitud uus hoog ja edukad tulemused motiveerivad teda sportlaskarjääri jätkama.
Ilves tõdeb Betsafe’i podcast'is Kalev Kruusile, et see on olnud ulmeline hooaeg tema karjääris. Olid omad eesmärgid ja plaanid, kuid ta ei uskunud, et kõik kulgeb nii stabiilselt ning kehvemad kohad jäävad 10. juurde. Loomulikult oli asju, mis jäid puudu, aga kokkuvõttes oli tase tänavu midagi muud.
Ta kinnitab, et Norra treenima minek tuli kõige õigemal ajal, sest vastasel juhul ei saaks teda tõenäoliselt enam hüppemäel näha. „Mul on käsil kolmas aasta Norras – oleme teinud stabiilselt tarka tööd ja suvel nägin, et trennis pole ühtegi halba hüpet. See on hea eeldus,“ sõnas ta. Ilvese sõnul näidatakse võistlustel kindlat turvalist taset ning kui see piisavalt kõrgeks ajada, siis ongi head tulemused käes. „Kui ma peale hüppeid eesotsas ei ole, siis suusatamisega ei sõida tagant poodiumile.“
Kuigi ta on aasta suusahüpetes tõusnud 10 kohta, siis kinnitab sportlane, et pole kunagi nii vähe hüppeid treeninud kui eelmisel aastal. „See on tark treening. Tegin rohkem sisetreeninguid, akrobaatikat ja treenisin tunnetust, lisaks meeletu arv kuivtrenni rullikult mattidele. Hakkasime kruttima peenhäälestust ja sinna jõudmiseks olen pidanud 20 aastat seda tegema.“ Ilvese sõnul teeb Norra heaks süstemaatilisus – kui Eestis sai ta mingi tasemeni hästi teha, siis tegelikult ei olnud stabiilsust ning tulemused olid mingil määral juhuslikud.
„Ma tahaks uskuda, et mu võimetel pole piire, kuid loomulikult jäävad lõpuks ette mingid füüsilised eeldused. Ma olen oma võimetele lähedal, aga natuke paremaks annab veel minna. Eesmärk on tõsta ikkagi keskmist taset ja õnneks seal on veel ruumi,“ ütles Ilves.
Näiteks suusatamises tunneb ta tänavu esmakordselt, et oskab sõita palju ökonoomsemalt. „Tehnilist põhja on mul ikka vähe. Oleme kunagi Anatoli Šmiguniga teinud suurt tööd, aga Norras näen, et tehakse teisiti. Füüsikaseaduste vastu ei saa, kuid võib-olla olid tollal ajastud ja tehnikad teised.“
Norras treenimiseks tuleb kogu eelarve sportlase enda poolt. „Raha pole kunagi olnud põhjus, miks nad seda teevad – pigem, et ala edasi arendada. Olin õigel ajal õiges kohas ja neile sobib ka, et olen loomult rahulik ja mitte konflikte inimene ning sulandun punti hästi sisse,“ ütles Ilves. Ta sõnas podcast'is, et tänavu on esimene aasta, kus mõned tuntud treeningkaaslased tulevad ligi, võtavad eestlase paremad hüpped lahti ja arutavad sel teemal.
Aga kas norrakate lahkusel võib ka piir ees olla? Ilvese sõnul on ta ise seda mõelnud, aga seni päevast-päeva koos olles ta seda ei tunne. Kuigi nüüd on tema leping läbi ja uut veel allkirjastatud ei ole, siis kahevõistleja sõnul on nende poolt ikkagi tugev soov koostöö jätkamiseks. „Olen 20 aastat seda teinud, kui nüüd suusad nurka visata, siis jääks kõik viljad maitsmata,“ sõnas ta.
Ilvese keskkonnavahetus sattus just kõige raskemasse koroonaviiruse leviku aega, mis tingis olukorra, kus ta pidi kuude kaupa üksi istuma. See nõudis palju tahtejõudu, aga kõik on Ilvese sõnul hästi ära tasunud. Saatuse irooniana nakatus ta kõige kehvemal hetkel. „Muutud täiesti paranoiliseks ja peidad ennast pidevalt ning ikka saad viiruse – tekib küsimus, et kuidas see võimalik on,“ ütles Ilves ja nentis, et tõenäoliselt sai ta viiruse juba Seefeldist.
„Esimene hetk tundus uskumatuna. Järgmine lõuna sõidutati mind juba sinna vangikongi – akna ees oli kett ja võre, tundsid ennast kurjategijana. Ma ei ole pirtsakas, aga toit oli robustne ja trots kogu olukorra pärast nii suur,“ ütles ta. Paari päeva pärast sai ta hotellitoas hakata vaikselt trenni tegema, kuid lõpuks võistlusele jõudes olid Ilvesel enda sõnul rajalt vaid üksikud mälupildid. „Igas muus olukorras poleks starti läinud, aga trots ja viha on nii suur, et kuskilt leiad selle jõu.“ Siiski sõitis ta ennast rajal täiesti tühjaks.
Kui eelmisel aastal räägiti treeneriga, kuidas 10 hulka jõuda, siis nüüd räägitakse viimistlusest. „See on natuke ulme. Ma tunnen, et ei vääri seda, pole veel selline mees. Tegelikult tekib selle pealt veel rohkem isu.“ Ilves kinnitab, et ta tahaks veel vähemalt ühe olümpia kaasa teha. Kui algselt oli suur dilemma, et praegune võib jääda viimaseks, siis teda motiveerivad tulemused ja tahab veel midagi saavutada.
„Sport on äge asi, suhtlusvõrgustik kasvab, ja lahe, kui saad tippettevõtjatega ühe laua taga istuda ja asju arutada. Tean, et sport saab üks hetk läbi, aga elu elamata ei jää,“ ütles Ilves, keda huvitab tulevikku silmas pidades ehitiste projekteerimine ja arhitektuur.
Ilvese arvates oleks siiski natuke ressursi raiskamine, kui ta oma teadmisi ja protsesse edasi ei annaks. „Olen väga avatud, kui keegi tuleb minu juurde ja tahab sellest osa saada. Ma ei lähe kellelegi ennast ega Norrast saadud teadmisi peale suruma, aga olen noortele ja treeneritele olemas,“ annab ta märku, et motiveeritud noored kahevõistlejad võivad tema toele loota.
