1. Mida suudavad eestlased?
Kõige suuremad lootused on mitmevõistlejatel Karel Tilgal ja Hans-Christian Hausenbergil. Belgradis tuleb seitsmevõistluses poodiumile tõusmiseks koguda ilmselt 6200-6300 punkti. Tilga viis mullu isikliku rekordi 6264-ni, Hausenberg tänavu 6143-ni. Tilga treener Karl Robert Saluri ütles, et realistlik eesmärk võiks olla koht esikuuikus, medal nõuaks väga head õnnestumist. Kullale on peapretendendid kanadalane Damian Warner ja ameeriklane Garrett Scantling, pronksi tahtjaid on palju. Prantslane Kevin Mayer jääb vigastuse tõttu eemale.

Täiskasvanute tiitlivõistlusel debüteeriv Hausenberg võib üllatada väga positiivselt, kuid esmajärjekorras peab keskenduma igale alale, võistluse lõpuni tegema ja kui ületab 6000 piiri, on juba hästi.

Sprinter Karl Erik Nazarov ja tõkkesprinter Keiso Pedriks on võimelised võitlema poolfinaali koha eest. Nazarov jagab oma 60 m hooaja margi 6,64-ga osalejate seas 29. kohta, Pedriks jagab tänavu joostud 60 m tõkkedistantsi Eesti rekordi 7,66-ga 23. kohta. Poolfinaali saab 24 sportlast. Tänavu oma rekordi 60 m tõkkesprindis 8,20-ni nihutanud Kreete Verlin võiks ideaalis rünnata Eesti rekordit (8,16), kui see õnnestub, pole välistatud ka poolfinaali jõudmine. MM-il startijatest on 36 naist tänavu kiiremad olnud.

2. Kes on maailma kiireim inimene?
Meeste 60 meetri sprint tuleb heatasemeline ja ettearvamatu. Mullu 100 meetri jooksus üllatuslikult olümpiavõitjaks kroonitud ja eelmisel talvel ka Euroopa sisemeistriks tulnud itaallane Lamont Marcell Jacobs tahab ka kolmandat tiitlit, kuid vastu astub talle dopingukaristusest vabanenud maailmarekordimees Christian Coleman. Colemani rekord on 6,34 sekundit, tänavu juhib ta edetabelit 6,45-ga, Jacobsil on kirjas aeg 6,49, temast kiirem on sel talvel olnud ka teine ameeriklane Marvin Bracy (6,48).

3. Kas Miller-Uibo või Bol?
Ootamatult põnevaks võib minna naiste 400 meetri jooks.

Jaga
Kommentaarid