Ukraina tennisetäht võistleb kodumaa nimel ja hoolitseb turniiridel noorema õe eest: kui sõda on läbi, saame minna perekonda vaatama

USA-s toimuval kõrgetasemelisel Indian Wellsi tenniseturniiril on võistlustules ukrainlannadest tennisistidest õed Dajana ja Ivanna Jastremska.

Endine maailma 21. reket Dajana (WTA 103.) ja tema 15-aastane õde Ivanna osalevad koos paarismängus. Eesti aja järgi ööl vastu laupäeva lähevad nad paarismängus vastamisi Rumeenia duo Irina Camelia-Begu ja Moniac Niculescuga.

Venemaa algatatud sõja tõttu ei saa ukrainlannad praegu kodumaale naasta. BBC-le intervjuu andnud Dajana rääkis lähemalt, kuidas nad kodumaalt põgenesid ning kuidas ta tenniseturniiridel nüüd noorema õe eest hoolitseb.

"Ma ei mäleta, et oleksime varem nii kaua aega koos veetnud või reisinud. See on minu jaoks päris suur vastutus praegu," rääkis 21-aastane Dajana. "Annan endast parima. Püüan teha nalja, et ta end hästi tunneks. Ivanna näeb pikk ja suur välja, aga sisemuses ta igatseb väga oma vanemaid."

"Kui hiljuti Lyoni turniiri finaalis kaotasin ja hotelli tagasi läksin, hakkas ta nutma ja rääkis, kuidas tahab minna koju vanemate juurde," meenutas Dajana. "Tundsin end samuti halvasti ja pidin püüdma ta maha rahustama."

Kui Venemaa Ukrainasse sisse tungis, veetsid õed koos vanematega kaks ööd Odessas ühes maa-aluses parklas varjul. Isa otsustas seejärel, et naispere peab võimalikult kiiresti riigist lahkuma. Nii liikusid õed koos emaga mööda Doonau jõge Rumeenia piirini. Ema otsustas siiski, et peab jääma kodumaale abikaasa juurde. Nii reisisid õed koos edasi Prantsusmaale, kus Lyonis ootas ees tenniseturniir.

Dajana sõnul pole neil alati lihtne vanematega sidet hoida, sest internetiühendusega on probleeme ja vanemad veedavad osa ajast maa all varjus. Õnneks on vanemate kodu jäänud seni sõjast puutumata.

"Meie maja on mere lähedal ja seni pole seda osa Odessast hävitatud. Samas on asukoht ikkagi ohtlik, sest meie maja on üsna kõrgel ning see on üks Odessa parimaid kortermaju," sõnas Dajana. Millal tennisistid saavad kodumaale naasta, ei osanud ta öelda. "Kui sõda peaks läbi saama, siis saame minna perekonda vaatama. Kui ei, siis jätkame turniiridel võistlemist."

Dajana Jastremska läheb nüüd alati väljakule, Ukraina lipp õlgadel. "Lyoni saabudes mõistsin, et pean mängima hästi. Mitte ainult mu enda, vaid kogu riigi nimel. Kui hästi mängid, on sul rohkem võimalusi rääkida endast ja Ukrainast, et üha rohkem inimesi sellest kuuleks," jutustas ukrainlanna. "Püüan inimeste rahvust poliitikaga mitte segada. Kui kohtan venelastest mängijaid, suhtlen nendega tavapäraselt edasi. Nad on tavaliselt toetavad ja uurivad pere kohta. Usun, et nad mõistavad, mis toimub."