Koondis jõudis Ida-Poolas asuvasse Lublinisse ööl vastu pühapäeva, reis venis ligi kümne tunni pikkuseks. Pallurite säästmise nimel jättis Toijala pühapäevahommikuse treeningu ära. Eesmärk oli hoolealuseid hoida võimalikult värskena.

„Kui me ei ole vaimselt ja füüsiliselt sada protsenti valmis, pole meil võimalust. Taktika tuleb alles pärast neid kahte asja,” rääkis Toijala. „Aga taktikaliselt on palju asju, kus meil on võimalik olla paremad kui Tallinnas. Kui me tegutseme samal tasemel, pole see piisavalt hea. Näiteks kaitses tuli meil nii palju eksimusi. Kõik Poola kolmepunktivisked olid tingitud meie suhtlemisvigadest. Kas me ei rääkinud õigel ajal või ei teinud seda üldse.”

Paraku ei pääsenud koondis tagasilöökidest. Niigi keerulises olukorras põhimängujuhi ülesanded enda kätte võtnud Märt Rosenthal vigastas õhtuse harjutuskorra lõpus hüppeliigest. Toijala jättis 22-aastase tartlase koosseisu, tema valmisolek selgub mängupäeval.

Toijala kahe peatreeneriks oldud aasta jooksul on valikmängudes välja kujunenud kindel muster. Eesti on esimese mängu ühe erandiga võitnud, pärast seda on vastu tulnud võtta kaotus. Loomulikult on kõik suhteline. Näiteks 2020. aasta veebruaris alistas Eesti võõrsil Põhja-Makedoonia ja kaotas seejärel Tallinnas oluliselt tugevama koosseisuga Itaaliale. Vastaste taset arvestades on see loogiline.

Ent käesolevas „aknas” tuleb sama oponendiga mängida kaks korda järjest. 2019. aasta MM-il veerandfinaali jõudnud Poola on valiksarja D-grupis kaotanud kõik kolm mängu. Eestil on kaks võitu ja üks kaotus, tänane edu tagaks Eestile edasipääsu. Kolm aastat tagasi paar kuud Sopoti Trefli võistkonda juhendanud Toijala on Poolas valitseva meeleoluga hästi kursis.

„Mul on Poolas sõpru ja tean, mida koondisest arvatakse. Siin sõltub kõik tulemusest ja surve on kõva. Nad saavad aru, kui kaotatakse Saksamaale ja Iisraelile. Aga pärast Eestile alla jäämist, mis on maailma edetabelis 50. kohal, küsitakse, et kas Poola on tõesti nii s*tt?. See on neile elu ja surma peale mäng,” lausus Toijala.

Toijala vallandati Poola klubist 2019. aasta alguses, tööd jätkus talle vaid paariks kuuks. „Jah, sain kinga. Inimesed on inimesed ja otsused on otsused, aga olen aus – kui siit lahkusin, räägiti, et Soome treener ei oska midagi. Ja kui reedel Poolat võitsime, oli tunne päris hea.”

Jukka Toijala, kas teil on Poolast ka mõni hea mälestus?

Igast kogemusest tuleb õppida. Vahet pole, kas see on negatiivne või positiivne. Kui mulle tulevikus pakutakse võimalust minna hooaja sees klubisse, kus olukord on halb, siis ma olen enda jaoks analüüsi valmis teinud, miks me ei saanud nii hästi hakkama kui oleksime võinud. Järgmine kord oleksin rohkem valmis.

Poola liiga on tugev ja nende suhtumine on kõvasti tulemuse peale orienteeritud. Pärast iga kaotust otsitakse, kes on süüdi. Kas on treener või mõni mängija. Tuleb välja tuua, kes eksis või kes tegi valesti. Olen Poola liigat ka hiljem jälginud ja mulje on see, et väga tihti leitakse viga välismaalastes. See on arusaadav. Oma mängijaid kaitstakse ja neid ei süüdistata nii palju. Aga kõrge tasemega liigas nii juhtub.

Poola on MM-valiksarjas kaotanud kõik kolm mängu. Kas süüdlaste otsimist on praegu ka näha?

Oi, kõvasti. Poola kultuur on selline, et tulemus tuleb kätte saada. Mul on siia sõpru jäänud ja tean, milline surve koondisel on. Kuskil oli selline artikkel, kus kirjutati, et saadakse natukenegi aru, kui Poola kaotab Saksamaa C-koondisele või Iisraelile, aga pärast Eestile kaotamist, mis on maailma edetabelis 50. kohal, küsitakse, et kas Poola koondis on tõesti nii s*tt?