Naiste tõkkesprindi tase oli igati korralik. Isiklikule rekordile vaid kolme sajandikuga alla jäänud Verlinile järgnes oma margi 8,41-ni viinud 17aastane Anna Maria Millend ja Diana Suumann (8,42).

Belgradi MM-i norm on 8,16. Ehkki Verlinil on sellest neli sajandikku puudu, võib ta teenida vabapääsme. Teine kandidaat sellele on eile 400 m jooksus oma rekordi 53,33-ni nihutanud Marielle Kleemeier.

Verlin teenis koguni kolm esikohta. Eile oli ta isikliku rekordi 7,37-ga parim 60 m sprindis, täna samuti isikliku margi 23,80-ga 200 m distantsil, tõustes Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandaks. Selles pingereas 23,78-ga teist kohta hoidev Kleemeier kaotas täna Verlinile 16 sajandikuga (23,96) ja Kristin Saua oli 24,32-ga kolmas. Meeste samal distantsil võidutses Tanel Visnap (21,88).

Üks sportlane on Lasnamäel MM-normist ka jagu saanud - Eesti meistrivõistluste rekordi 7,72 välja jooksnud Keiso Pedriks. Samas temal oli see juba varem täidetud, hooaja avavõistlusel jooksis Pedriks Pärnus 7,66. Teiseks tuli meeste 60 m tõkkesprindis isikliku rekordi 7,95-ga Risto Lillemets ja kolmandaks 8,20-ga Taavi Tšernjavski.

Huvitav lugu juhtus meeste kõrgushüppes. Esmakordselt tuli välja anda kolm kuldmedalit. Karl Lumi, Markus Anvelt ja Deniss Tšernobajev ületasid kõik 2.00 avakatsel, kuid keegi 2.05st jagu ei saanud. Kuna mehed loobusid ümberhüpetest, siis tõusidki kõik poodiumi kõrgeimale astmele.

Eile teivashüppes kulla kaela saanud Hans-Christian Hausenberg teenis teise meistritiitli kaugushüppes. Ta sai kirja 7.72. Poodiumile tõusid veel Jaak Joonas Uudmäe (7.35) ja Henrik Kutberg (7.28). MM-iks valmistuv mitmevõistleja Tilga oli 7.19-ga neljas.

Naistest oli parimad Liisa-Maria Lusti (isiklik rekord 6.25), Anna Panenko (6.09) ja Karmen Bruus (5.84). Esikolmik on väga noor, vanust vastavalt 17, 16, 17.

Naiste teivashüppes tuli võitjaks 16-aastane Miia Tillmann (3.85), endine rekordinaine Reena Koll sai algkõrgusel 3.40 nulli. Sel sisehooaja pika pausi järel areenile tagasi tulnud Koll on talvel ületanud 3.60.

Naiste 800 m jooksu valitses Helin Meier (2.11,93), meestest sai esikoha Deniss Salmijanov (1.51,78). 3000 m jooksus tulid Eesti meistriteks Johanna Ardel (9.56,06) ja Leonid Latsepov (8.22,74).

Esmakordselt oli kavas ka 4 x 400 m segateatejooks. Ajaloolise esimese Eesti rekordi 3.30,57 jooksid välja Tartu Kalevi välejalad Kleemeier, Anette Pets, Karl Robert Saluri ja Uku_Renek Kronbergs.